Hooajatööde aastaaeg on täie hooga käimas. Ühes sellega on paljude jaoks saabunud ka hetk otsustamaks, milline kirjalik kokkulepe selleks sõlmida. Tavapärane on tööleping, kuid valida on ka töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahel. Milline neist on aga sobivaim?
Sobiva lepinguvormi leiab töö iseloomu kaudu
Kui töö tegija allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, täidab ülesandeid tööandja vahenditega ning töö tegemise koha, aja ja viisi määrab tööandja, siis on tegemist töösuhtega, mille kohta sõlmitakse tööleping. Kui näiteks kohvik otsib suveks teenindajat, kes serveeriks toitu ja jooke, koristaks laudu ning teeks seda järjepidevalt mitu kuud samas kohas kohvikupidaja juhiseid järgides, tuleks valida tähtajaline tööleping.
Kui töö on aga suunatud hoopis konkreetse tulemuse saavutamisele kokkulepitud ajaks, on tegemist pigem töövõtulepinguga. Näiteks soovib inimene tellida uue aia ehitamise. Sel juhul lepitakse kokku nii tulemuses kui ka tasu suuruses, kuid töövõtja võib ise valida, kuidas ülesande täidab. Ta võib ehitada aia ühe hooga või teha tööd tunnikaupa kümnel päeval. Samuti võib ta lasta aia valmistada kellelgi kolmandal. Oluline on tähtaegselt kokkulepitud resultaadini jõudmine.
Teenuse osutamine tingimustel, kus töö lõpptulemus on raskesti ennustatav ning reguleerida oleks vaja pigem ülesande täitmise protsessi, vormistatakse aga käsunduslepinguga. See sobib näiteks lapsele klaveriõpetaja palkamisel, kuna tulemust ei ole võimalik ette ennustada, küll aga saab kokku leppida koostöö detailides – eelkõige õppetundide kestuses ja tasus.
Sõltumata töösuhte iseloomust on mõistlik see kirjalikult vormistada. Pearu Õigusbüroo juristi Kaili Siilaku sõnul tuleb nii tööle asujal kui töö pakkujal meeles pidada, et valitud lepinguvormist olulisem on reaalne tegevus. „Lepingu pealkirjast ei sõltu midagi. Alati tuleb vaadata, milline on koostöö tegelik sisu. Kui inimene teeb teisele inimesele tööd, mida võib oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et nende vahel on sõlmitud tööleping,“ selgitas jurist. Tema sõnul tuleb vaidluse korral tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mida hinnatakse just töö tegemise tegelikest tingimustest lähtuvalt.
Mille poolest lepingud erinevad?
Töölepingulises suhtes on oluline osa vastutusest tööandja õlgadel. „Tööandja peab tagama töö, juhendamise, vahendid, ohutu töökeskkonna ja seaduses ette nähtud hüved nagu näiteks puhkus, puhkeaeg ja perioodiline töötasu vähemalt alammäära ulatuses,“ kommenteeris Siilak. Seadusega on seega ette nähtud minimaalsed nõuded, millest töötaja kahjuks kõrvale kalduda ei ole lubatud ja sellised kokkulepped oleks tühised.
Töövõtulepingu ja käsunduslepingu puhul on pooled oluliselt võrdsemas seisus ning võivad vabalt määrata oma koostöö tingimusi. Nii on töövõtjal kohustus jõuda kokkulepitud tulemuseni ja selle mittesaavutamisel lasub ka vastutus ennekõike tema õlgadel. „Ebaõnnestumise korral võib töö tellija keelduda tasu maksmisest olenevalt olukorrast kas osaliselt või täielikult,“ tõi jurist välja olulise erinevuse. Samuti ei tulene seadusest mingeid sotsiaalseid garantiisid, nt sellega ei kaasne tingimata ravikindlustus.
Praktikas võib lepingute erinevusi kirjeldada järgmiselt.
Juuli soovib luua juuksurisalongi. Ta sisustab endale kuuluvad ruumid, sõlmib töölepingud kolme juuksuriga ning asub teenust reklaamima. Kliendid külastavad salongi. Soengud valmivad. Sissetulekute eest makstakse töötajatele sõltumata töömahust kokkulepitud palka. Juuksuritel on õigus puhkusele ja neile on tagatud riiklikud sotsiaalsed garantiid (nt ravikindlustus).
Juulil on juuksurisalong. Aeg-ajalt käivad tema juures suuremad turistigrupid. Nende teenindamiseks sõlmib Juuli ajutise töövõtulepingu kahe täiendava juuksuriga, kes kohustuvad klientidega kokkulepitud ajal neid teenindama. Nad võtavad kaasa oma vahendid ning lahkuvad pärast turistide teenindamist.
Juulil on juuksurisalongiks sobilik ruum ja osa sisseseadest. Ta sõlmib käsunduslepingu äriühinguga, kes tuleb oma vahendite ja töötajatega ning täidab salongi vaba pinna tasudes kokku lepitud protsendi oma käibest. Mõlemad pooled tegutsevad iseseisvalt aktiivses partnerluses vastutades oma töötajate eest ise.
Töötasu arvestamine
Töölepingu puhul on tööandjal kohustus maksta perioodilist tasu vähemalt valitsuse kehtestatud alammäära ulatuses. „Võlaõiguslike lepingute puhul kohustuslikku tasu alammäära ei ole. Pooled võivad tasu suuruse vabalt läbi rääkida ja seetõttu on mõistlik see kokkulepe ka kirjalikult fikseerida. Kui tasus ei ole kokkulepet, kuid käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada siiski vaid tasu eest, kuulub asjaoludele mõistlik tasu ikkagi maksmisele. Töövõtulepingu puhul tuleb samuti maksta tavalist tasu, selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Seega võib tasu kokkuleppimata jätmine tekitada asjatuid vaidlusi, mida saab vältida,“ soovitas Siilak.
Mida teha kui sõlmitud leping ei vasta pooltevahelise suhte iseloomule
„Ennekõike peaksid töötajad, kes on formaalselt allutatud sobimatule lepinguvormile, pöörduma tööandja poole selle ümber vormistamiseks, et poolte suhetes valitseks selgus. Aga nagu öeldud, kaitseb töötajaid eeldus, et tasu eest töö tegemisel ongi tegemist töölepinguga koos kõigi seadusest tulenevate õiguste ja garantiidega. Kui tööandjaga ühele nõule ei jõuta, saab pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse,“ tutvustas jurist võimalusi.
Kõige aluseks on aga teadlikkus lepingute sisulisest erinevusest, enda õigustest ning valmisolek oma huvisid kaitsta.
Seotud lood
Aasta lõpp läheneb kiiresti, mis tähendab, et on parim aeg planeerida midagi erilist nii töötajatele kui ka koostööpartneritele. Innovatiivsed ja läbimõeldud lahendused loovad meeldejäävaid hetki, motiveerivad meeskonda ja tugevdavad koostöösuhteid. Kingi-Eri raames toome teieni kaheksa ideed, mis aitavad tuua rõõmu ja pakkuda väärtust teie ettevõttele. Kas otsite praktilisi esemeid, meeldejäävaid elamusi või tervislikke valikuid – siin on midagi igale maitsele ja eelarvele.
Hetkel kuum
Kuidas CVde laviinis ellu jääda?
Tagasi Personaliuudised esilehele