Jaga lugu:

Eesti tudengid kardavad tööle kandideerimisel konkurentsi

Brandemi tehtud üle 3100 vastajaga üle-eestiline tudengite uuring peegeldab vastuolulist olukorda tööturul. Kui ühelt poolt kurdavad tööandjad kandidaatide vähesuse üle, siis tudengite suurim hirm uuele töökohale kandideerimisel on tihe konkurents tööturul. Ligi pooled tudengid kardavad ka, et nad ei vasta töökuulutustes esitatud nõudmistele. Samas kõige vähem pelgavad vastajad saada negatiivset tagasisidet.

Foto: Photobox/Panthermedia

Uuring näitab, et 41% vastajaist kardavad kandideerimisel tihedat konkurentsi tööturul. Sama suur on ka hirm selle ees, et ei vastata tulevase tööandja ootustele. Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul tuleb noorte kartus tiheda konkurentsi ees sellest, et tihti ei seosta noored oma varasemaid tegemisi töökogemusega ning vajaka jääb ka enesekindlusest. „Soov töötada, kuid varasema kogemuse puudumine hoiab tänapäeval noori olulisel määral tagasi,” sõnas Evart.

Samuti tõstis ta suure murekohana esile ka tööandja ja noorte kandideerijate ootuste lahknemise: „Kui ideaalse töötaja ootuses lisavad tööandjad oma tööpakkumistesse väga palju nõudmisi, jätavadki noored tööpakkumisele kandideerimata. Seda isegi siis, kui vastatakse peaaegu kõigile ootustele. Seepärast on eriti oluline tööandjatel mõelda läbi oma nõudmised tulevasele töötajale ja teha vajaduse korral järeleandmisi. Tööle kandideerijatel tasub aga oma CV-s julgemalt näidata, mida on senini tehtud – näiteks osalemine üliõpilasesinduse tegevustes, vabatahtlikuks olemine või ürituste korraldamine kompenseerivad vähest töökogemust, sest näitavad kandideerija initsiatiivi ja teotahet,” sõnas Evart.

Foto: Brandem

Pigem olgu tagasiside negatiivne kui puudulik

Ühtlasi näitab uuring, et kõige vähem kardavad tudengid saada negatiivset tagasisidet (13%). Paar protsenti rohkem (15%) tõid välja, et neil ei olegi kandideerimisega seotud hirme. Samuti ei karda noored kandideerimisprotsessi pikkust. Marie Evarti sõnul on endiselt värbamise üks suurimaid valukohti tagasiside andmine ja hea kandidaadikogemuse loomine. „Olukorras, kus jäme ots on tööandja asemel töövõtjal, on hea kandidaadi teekonna loomine ja tagasiside andmine üks olulisemaid värbamisprotsessi osi, kuna mõjutab otseselt tööandja mainet.”

Ühtlasi arvab Evart, et praegu on kandidaadikogemuse loomine veel paljudel Eesti tööandjatel suur raskus. „Küll aga on rõõm näha, et üha rohkem saadakse aru teadliku mainekujunduse ja värbamise mõjust teineteisele. See tähendab, et kandidaate hoitakse üha rohkem värbamisprotsessi käiguga kursis ja neile antakse tagasisidet, olgu see positiivne või negatiivne,” lisab ta.

Valim ja metoodika

Sel aastal osales uuringus rekordarv vastajaid – kokku üle 3100 noore 58 koolist üle Eesti. Küsitluses paluti vastajatel nimetada ja märksõnadega kirjeldada kolme organisatsiooni, kus soovitakse töötada ja kolme organisatsiooni, kus ei soovita töötada. Lisaks eelistatud ja vähem eelistatud tööandjatele selgitati välja ka noorte suurimad hirmud kandideerimisel ning valmisolek oma praegust tööandjat soovitada. Uuriti ka, millise Eesti kuulsuse või tippjuhiga sooviksid noored koos töötada ja kas vastajad oleksid valmis töötama oma suurima eeskujuga miinimumpalga eest.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee