Summeeritud tööaeg

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida summeeritud tööaja arvestuses, mis tähendab, et töötunnid jaotuvad arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, näiteks teeb töötaja ühes kuus rohkem töötunde kui teises. Arvestusperiood võib olla maksimaalselt neli kuud, erandjuhtudel kollektiivlepingu alusel pikem (nt tervishoiu-, hoolekande, põllumajandus- ja turismitöötajatel).

Summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötasu kokkuleppe järgi. Kui kokkulepe on tunnitasus, makstakse kokkulepitud tunnitasu iga töötatud töötunni eest. Kuutasu korral makstakse töötajale iga kuu välja kuutasu olenemata selles kuus tehtud töötundide arvust. Kindlasti tuleb silmas pidada, et töötasu alammäärast väiksemat töötasu ei tohi töötajale maksta. Sellel aastal on tunnitasu alammäär 3,21 eurot ja kuutasu täistööaja korral 540 eurot.

Kui teile kohaldub neljakuuline arvestusperiood, tähendab see seda, et tööandja peab töötunnid hajutama nelja kuu peale selliselt, et töötaja nelja kuu jooksul täidaks oma normtunnid. Sellisel juhul olete oma normtunnid täitnud esimese kolme kuuga, mis tähendab, et neljandal kuul te tegelikult tööd tegema ei peaks. Kui töötaja tööülesandeid täidab, on tegemist ületunnitööga, mis tuleb hüvitada tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga.

Töölepingu seaduse järgi tuleb töötajale maksta töötasu vähemalt üks kord kuus, mis tähendab, et ei saa tekkida olukorda, kus töötajale ühes kuus töötasu ei maksta. Sellisel juhul tuleb eristada, kas kokkulepe on tunnitasus või kuutasus. Kui teile makstakse tunnitasu, olete kõigi normtundide eest juba töötasu saanud. Sellisel juhul, kui te neljandal kuul ei tööta, peab tööandja maksma teile töötasu alammäära (neljanda kuu normtunnid x tunnitasu alammäär). Kui teile makstakse kuutasu, siis olete kolme kuu eest saanud kolm kuutasu ehk tasu kolme kuu normtundide eest, töötanud olete aga nelja kuu normtundide ulatuses. Seega tuleb ka olukorras, kus te neljandal kuul tööd ei tee, maksta teile kokkulepitud kuutasu.

Allikas: tooelu.ee