Autor: Kristel Ainsalu • 4. juuni 2019

„Töötasin ülikooliõpingute ajal tõlkijana – nii mõnigi filmihuviline on kindlasti vaadanud filme, mille subtiitrite tõlkija mina olin.“ Tõlkeid sai tehtud nii inglise-eesti kui ka vene-eesti suunal. Seejärel läks ta DHL-i juhatuse assistendiks, kus jäi oma energia ja säraga silma personalivaldkonna juhile, kes teda personalispetsialistiks kutsus. „Alustasin klassikaliselt – alguses personalitöö paberimajandus, siis värbamine. 2008. aastal ei jätnud kriis ka meid puudutamata ning neljast personalitöötajast kaks koondati. Selle tulemusel jätkasin mina personalijuhina ja kui kolleeg lapsehoolduspuhkusele jäi, siis olingi ootamatult kogu personalitöö eest vastutajaks saanud.“ Merilin möönab, et see oli tegelikult päris raske – kriisiaegadel tuli tegeleda palju personalitöö raskemate osadega, nagu töösuhete lõpetamine ja inimeste väljajuhatamine. „See ei ole ühegi inimese jaoks kerge. Ma tundsin, et kui enne olin olnud kõikidele hea kaaslane, siis järsku oli minust saanud justkui rahvavaenlane.“