Moonika Meltsa • 2 detsember 2019

Ootused personalijuhtidele üha suurenevad

Kui praegu oodatakse personalijuhtidelt peamiselt värbamis-, hindamis-, arendus- ja tasusüsteemide haldamist ning strateegilist partnerlust juhtidega, siis lähitulevikus tuleb tähelepanu pöörata enda ja teiste strateegilisele juhtimisele ning IKT-oskuste arendamisele.

Valio Eesti personalidirektor, PARE juhatuse liige Moonika Meltsa.  Foto: erakogu

Tööjõu vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2018. aasta personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise valdkonna uuringu aruande ennustuste järgi kasvab vajadus pädevate personalivaldkonna juhtide järele, samal ajal kui personali administratiivtöö tegijate vajadus väheneb. Uskudes ekspertkogu hinnanguid, tuleb tõdeda, et enim avaldavad kutsealade tööhõivele mõju demograafilised, väärtushinnangute ja organisatsioonikultuuri muutused, suurenev mitmekultuurilisus, tehnoloogia areng ning digitaliseerimine.

Lisaks toob raport välja, et toetada tuleb suhtlemisoskuste ja kognitiivsete oskuste, näiteks kriitilise mõtlemise, analüüsioskuse, loovuse, probleemilahenduse ja kohanemisvõime arengut. Siit võib järeldada, et õppimine ja oma oskuste teadlik kasutamine peaks olema aktiivse eluhoiaku lahutamatu osa. Kui heita pilk täiskasvanute osalemise osakaalule elukestvas õppes, oli see Eestis 2018. aastal 19,7%, mis on igati tubli tulemus arvestades eesmärki – aastaks 2020 peaks osalus olema 20%. Samas on Euroopa Liidu kõrgeimad näitajad Rootsis 29,2%, Soomes 28,5% ja Taanis 23,5%.

Süvenedes personalijuhtide tulevikuoskustesse. leiame eest pika ja lohiseva loetelu, kuid laias laastus võib nimetatud oskused jagada kaheks. Esiteks valdkonnaspetsiifilised oskused: erialased baasteadmised ja -oskused, strateegilise personalijuhtimise oskused, valdkonnaspetsiifilised IKT-oskused, teadmised erinevate kliendirühmade spetsiifikast. Teiseks üldised oskused: juhtimis- ja koostööoskus, suure pildi nägemise oskus, kohanemisoskus, võõrkeelete oskus, eri kultuuride tundmine, empaatilise suhtlemise oskus.

Näeme, et tulevikus on vaja oluliselt laiemaid ja erinevaid valdkondi hõlmavaid oskusi. Tuleb õppida kohanema kiiresti muutuva töö sisu ja keskkonnaga, töötama tulemuslikult erinevates tiimides, võrgustikes, kultuurikeskkondades ning keeltes. Laiemat üldiste oskuste omandamise vajadust kinnitavad ka teiste valdkondade OSKA-raportid ning üldiste oskuste väljavõtted erinevatest raportitest on samad: olulised on juhtimisoskus, koostööoskus, suhtlemisoskus ja esinemisoskus.

Vajakajäämised suhtlemisoskuses

Töömaailmas toimuvat vaadeldes võib märgata, et paljud juhid vastandavad ikka veel kõvasid ja pehmeid oskuseid. Sealjuures on pehmetel oskustel nende silmis madal väärtus. Selline suhtumine piirab juba praegu organisatsioonide arengut. Teadmistepõhises majanduses on äriplaani elluviimise oskused muidugi üliolulised, kuid ainult sellest edu saavutamiseks ei piisa. Vaja on arendada koostöö tegemise oskust ja enesejuhtimist. Need on vahendid, mille abil õpitut ellu viia, genereerida uusi ideid, teooriaid, tooteid ja teadmisi.

Praegu oleme veel olukorras, kus tähelepanuta on jäänud tipptasemel erialaste oskuste ja teadmistega juhtide suhtlemisoskused. Leidub juhte, kes ei lase end sotsiaalsetest käitumistavadest häirida ning üritavad ikka veel oma tiimikaaslasi tööle ja „korralikult käituma” panna. Praktikas jäävad paljud juhid suhtlemisega hätta olukordades, kus on vaja pidada raskeid vestlusi ja töötajatele objektiivset tagasisidet anda. Vajakajäämised suhtlusoskuses pingestavad läbisaamist terves meeskonnas. Teatavasti on eduka koostöö alus oma seisukohtade adekvaatne ja hinnanguvaba esitamine teisele osapoolele.

Tulevikus võib eeldada, et juhtidel tuleb suhtluses ka järjest rohkem arvestada erinevustega, mis tulenevad rahvustest, kultuuridest, väärtushinnangutest, tõekspidamistest, hoiakutest, harjumuspärasest erinevatest arvamustest või erivajadustest. Oskus saada hakkama konfliktiolukorras, säilitades nii enese kui ka suhtluspartneri väärikus, ning võõrkeeltes suhtlemise oskus on samuti üha olulisem. Me näeme ka, et järjest enam on hinnatud organisatsioonikultuurid, milles on olulisel kohal kõrge soorituseedukuse kõrval ka rahulolu töö ja organisatsiooniga, usaldus kolleegide ja juhtide vastu ning organisatsiooni toetuse tunnetamine. Edukate suhete loomiseks on aga vaja justnimelt pehmeid oskuseid. Tundub, et mõni oluline tulevikukompetents on Eestis laiemas plaanis veel unarusse jäänud ning paljude juhtide suurim väljakutse on enese ja teiste inimestega toimetulek.

Tasemeharidus õpetab probleeme lahendama

Kõik viimaste aastate riiklikult kehtestatud tasemehariduse õppekavad on rõhutanud võtmepädevuste olulisust, vajadust siduda õppeprotsessis uusi teadmisi olemasolevatega, lõimida need eri aine- ja eluvaldkondadega, õpetada mitte ainult faktiteadmisi, vaid probleeme lahendama ning tegema seda tiimis ühiste jõududega. Õpitulemustele rõhumine toetab tööturu vajaduste ning täiendõppe osutamise paremat omavahelist sobitumist. Eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused, et suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja piirkondades. Vajame heade üldiste oskustega juhte nii personalijuhtimises kui ka teistes ärivaldkondades.

Kõvade ja pehmete oskuste vastandamise asemel peaksime neid oskuseid hoopis ühendama. PARE koolituste töörühm on loonud personalijuhtide arengut toetava programmi, mis käivitub 2020. aasta alguses. See on võtmepädevuste arendamise programm, mis arvestab inimeste juhtimise tulevikuoskustega ning on mõeldud tegelikult kõigile juhtidele, kes peavad enda juures inimeste juhtimise kompetentside arendamist oluliseks. OSKA-raport toob välja, et Eesti Personalijuhtimise Ühingu korraldatud personalitöö ja -juhtimisalased koolitused on läbi aastate olnud juba tegutsevate personalijuhtide seas kõrgelt hinnatud.

Euroopa Liidu Nõukogu 22.05.2018 soovitus võtmepädevuste kohta rõhutab, et inimesed vajavad õigeid oskusi ja pädevusi, et säilitada praegust elatustaset ja kõrget tööhõivemäära. Veel tuuakse välja, et pädevustele esitatavad nõudmised on muutunud, kuna aina rohkem töid on automatiseeritud, tehnoloogial on suurem roll kõigis töö- ja eluvaldkondades ning ettevõtlikkus, sotsiaal- ja kodanikupädevus on järjest tähtsamal kohal, et suuta muutustega edukalt kohaneda. Niisiis tuleb igal personalijuhil olla valmis arenema nii koos oma töökohaga kui ka uute tööde ja töökohtadega.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700