Võrdne kohtlemine ning mitmekesine ja kaasatud töötajaskond

Nii töötaja kui ka tööandja peaksid suutma adekvaatselt reageerida töökeskkonnas valitsevatele psühhosotsiaalsetele ohuteguritele, vältimaks depressiivsuse, ärevuse ja isiksusehäirete väljakujunemise levikut, leiti Äripäeva raadiosaates „Eetris on arvamusfestival”.

Töö ja inimese sobimatusel, mis võib viia tervisekahjustusteni, on mitu omavahel põimunud põhjust.

Töökeskkonna ja organisatsiooni aspekte, mis võivad tervist kahjustada, kirjeldatakse töökeskkonnast tingitud psühhosotsiaalsete ohuteguritena. Neid seostatakse tööl esinevate probleemidega: ülekoormuse, tööstressi ja läbipõlemise ning töökiusamise, ahistamise ja vägivallaga.

Eesti 55–74aastaste tööhõivemäär on küll Euroopa üks kõrgemaid, kuid tööturult lahkutakse pahatihti põhjustel, mida saaks ennetada: tervise halvenemine, teadmiste ja oskuste aegumine ning sobivate töötingimuste puudumine.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”