Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muutuv töökeskkond: vajadused ja heaolu
Nutiseadmed, ergonoomilised töövahendid ja keskkond, millest mõnekümne aasta eest tööl ei osatud unistada, on muutunud iseenesestmõistetavaks. Samas hinnatakse privaatsust, mida avatud tööruumid alati ei soosi.
Tööjõuturule tuleval noorel inimesel on hoopis teistsugused ootused nii töö iseloomule kui ka tulevikule ja nendega tuleb arvestada, ütleb HKScan Estonia Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja.
Jaanuari lõpuni on avatud peresõbraliku tööandja märgise kandideerimisvoor era-, avaliku ja kolmanda sektori tööandjatele, kes usuvad, et läbi õnnelike töötajate kasvab organisatsiooni konkurentsivõime.
Swedbanki personalijuht Ülle Matt kirjutab, et lisaks paljudele muudele viisidele, kuidas saab ettevõte töötajat hoida, on oluline edendada nii töötajate füüsilist kui ka vaimset tervist.
Kuigi ehitusvaldkonnas prognoositakse kasvu stabiliseerumist, siis meie ettevõttes leiame, et on hea aeg kasvueesmärkide realiseerimiseks, ütleb Vanalinna Ehitus OÜ personalijuht ja juhatuse liige Aet Urvast.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.