Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tööhõive paindlikkus on juba aastaid Balti riikide kõige kehvem
Tööhõive paindlikkuse indeksi järgi on Eesti Balti riikidest kõige kehvemas seisus, näitas Euroopa Liidu ja OECD riikides kolmandat korda tehtud teadusuuring. Majandusekspertide hinnangul annavad aga koroonakriisi käigus rakendatavad lahendused võimaluse parandada tööhõive paindlikkust ja töötajate kaitset.
Uurimisrühma Eesti esindaja Estonian Business Schooli (EBS) teaduri Annika Kaabeli sõnul hinnatakse tööhõive paindlikkuse indeksiga tööturu efektiivsuse ja töötajate õiguste vahelist tasakaalu. „Eestis oleme 2020. aastal tööhõive paindlikkuse näitajaga 59,0 sarnasel tasemel Hispaania (60,8), Poola (60,7) ja Rootsiga (57,7), kuid jääme tugevalt alla Läti (68,3) ja Leedu (70,0) näitajatele. Uuring tehti juba kolmandat korda ja Eesti tööhõive paindlikkuse indeks ega positsioon edetabelis pole selle aja jooksul muutunud,” sõnas Kaabel.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
2
3
4
Kui inimesi värvataks nii nagu ettevõtetesse investeeritakse, poleks kristallkuulil värbamisotsustes kohta.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes pälvisid tänavu kuld-, hõbe- ja pronkstaseme tunnustuse ning keda peeti eritunnustuse vääriliseks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele