Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu kuludesse lähevad desovahendid?
Kas töötajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub töökeskkonnaga seotud kuluks või erisoodustuseks? Lugeja küsimusele vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Seni on paljudele koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud tööandjatele abiks olnud riiklik abimeede töötasu osaliseks hüvitamiseks töötukassa poolt. Anname nõu, millised on tööandja võimalused pärast abimeetmete lõppemist.
Nüüd on selge, et esimese eriolukorra tähtajaga Eesti kriisi ei seljatanud. Nagu kõik teised ettevõtted, tegime ka meie karme otsuseid ellujäämise nimel.
Koroonakriis on andnud väärtusliku õppetunni kodus töötamise plussidest ja miinustest. Edukad on tööandjad, kes kasvasid kriisi ajal koos töötajatega, lõid tugeva usaldusliku sideme ning muutusid vastavalt vajadustele.
Olles kaua pimedas ruumis olnud, kardavad silmad eredat valgust. Sama on eriolukorrast väljudes. Kuidas püütakse erinevates ettevõtetes nii oma töötajaid kui kliente viiruseohu eest kaitsta?
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.