Kas töötajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub töökeskkonnaga seotud kuluks või erisoodustuseks? Lugeja küsimusele vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Ettevõttesse soetati COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks suured käte desinfitseerimispudelid pumbaga. Töötajad käivad ka klientide juures ja on avaldanud soovi, et nad saaksid kliendi juurde minnes käekotti või taskusse panna väiksema pudeli desoainet. Ettevõtte on valmis need kõigile töötajatele soetama, sest sellist kulu peetakse mõistlikuks. Ent kas võib juhtuda nii, et seda kulu ei loetagi töökeskkonnaga seotud kuluks, vaid erisoodustuseks? Kas siis tuleb töökeskkonna riskianalüüsi muuta?
Seotud lood
Seni on paljudele koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud tööandjatele abiks olnud riiklik abimeede töötasu osaliseks hüvitamiseks töötukassa poolt. Anname nõu, millised on tööandja võimalused pärast abimeetmete lõppemist.
Nüüd on selge, et esimese eriolukorra tähtajaga Eesti kriisi ei seljatanud. Nagu kõik teised ettevõtted, tegime ka meie karme otsuseid ellujäämise nimel.
Koroonakriis on andnud väärtusliku õppetunni kodus töötamise plussidest ja miinustest. Edukad on tööandjad, kes kasvasid kriisi ajal koos töötajatega, lõid tugeva usaldusliku sideme ning muutusid vastavalt vajadustele.
Olles kaua pimedas ruumis olnud, kardavad silmad eredat valgust. Sama on eriolukorrast väljudes. Kuidas püütakse erinevates ettevõtetes nii oma töötajaid kui kliente viiruseohu eest kaitsta?
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.