Eriolukorras said paremini hakkama organisatsioonid, kellel oli paindliku tööaja ja kodukontori kogemus. Kaugtöö kogemuseta organisatsioonides võttis uue reaalsusega kohanemine palju kauem aega ning tekitas töötajatele niigi ebakindlal ajal lisastressi.
- PCC Projekt AS-i personaliparter ja koolitaja Egle Saska. Foto: Meeli Küttim
Küsisin sel kevadel ühel veebikoolitusel keskastme juhtidelt, mis on eriolukorras inimestega töötades kõige raskem. Enim vastati, et vähenenud on piir töö ja vaba aja vahel. Teine levinum mure oli, et mitte kõik töötajad ei suuda kodukontoris tulemuslikult töötada. Vestluses selgus, et palju vähem oli selliseid muresid neis organisatsioonides, kus kasutati tulemusjuhtimist ning juhil ja töötajatel oli eesmärkidest ühine arusaam. Selliste organisatsioonide töötajad planeerisid iseseisvamalt oma tööd ja tööks vajaliku info vm sisendi hankimist ja kui tekkis lisaaega, kasutasid seda targalt enese arendamiseks, näiteks veebikoolituste abil.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.