Inimesed on sotsiaalsed olendid ja vajame kokkupuudet teiste inimestega. Kontoris töötades on kohvinurga vestlused ja üksteise seltskonna olemine päeva loomulikud osad. Sageli tunnevad inimesed, et kaugtööga kaasnev füüsiline lahusolek viib ka meeskonnavaimu või isegi ettevõtte kultuuri nõrgenemiseni. Miks see nii tundub?
Allikas: Evelin Andrespoki blogi
  • Allikas: Evelin Andrespoki blogi
Meeskonnavaimu on sõnaraamatutes kirjeldatud kui kuuluvustunnet, meeskonnale lojaalset mõtlemis- ja käitumisviisi, entusiasmi teistega koos tegutseda ning tahet meeskonnana üksteist toetada.
„Meeskonnavaim on tunne, mõtteviis ja suhtumine mitte üks konkreetne tegevus. See tunne on tähenduslik nii üksikutele meeskonnaliikmetele kui ka tervele kooslusele.”
Mõeldes oma karjääri säravamatele hetkedele, mil oleme tundnud tugevat sidet oma tiimidega, tulevad tõenäoliselt meelde edukad ühiselt saavutatud töövõidud. Need on olukorrad, kus oleme üksteisele toetudes ja ühtselt tegutsedes viinud ellu olulised projektid. Need on ka olukorrad, kus töökaaslased on meie kõrval olnud elu kurbade ja rõõmsate sündmuste ajal. Vaevalt et oma meeskonnatöö parimaid päevi meenutades mõtleme kööginurgas nädalavahetuse muljete vahetamisele – meeskonnavaim on midagi suuremat ja sügavamat.
- kiired ja kohesed vastused ei ole läbimõeldud, mis viib halvemate otsusteni.
Asünkroonne suhtlus lahendab palju stressi ja pinnapealse kommunikatsiooniga seotud muresid, kinnitab Salihefendic.
Töötajatel on päriselt paindlikkus oma päevakava planeerimisel – inimesed saavad töötada aegadel, mis sobivad nende elustiili, une kronotüüpide ja pereeluga.
Läbimõeldud vastused, mitte kiired kommentaarid – askünkroonne suhtlemine on küll veidi aeglasem, kui inimesed õpivad ennast selgemalt väljendama ning neil on aega oma argument enne kirjapanekut läbi mõelda. Nii välditakse lahmimist ja mõttetut sõnade virvarri.
Parem töö planeerimine tähendab vähem stressi – töötajad õpivad oma tööd ja teistelt vajatavat panust ette läbi mõtlema, mis viib üldiselt parema organiseerituseni. Asünkroonselt suhtlevad meeskonnaliikmed üldiselt ei saada kolleegidele küsimusi, millele vastamiseks peab muu töö pooleli jätma.
Süvenenult töötamine saab normiks – töötajatel on võimalik võtta mõnetunniseid ajajuppe, mil ühelegi kõnele ega sõnumile ei pea vastama. Selle aja jooksul saab keskenduda ühele asjale ning see korralikult lõpetada. Tavaliselt toob see kaasa ka suurema tootlikkuse. Süvenemist vajavate ülesannete vahepeal saab aga vastata kirjadele ja veenduda, et keegi sinu järgi liiga pikalt ei oota.
Töö dokumenteerimine ja parem info kättesaadavus – kuna enamik asünkroonsest suhtlusest toimub kirjalikult, siis jäävad aruteludest automaatselt maha jäljed. See efekt on eriti võimas, kui see suhtlus toimub avalikult mõnes meeskonna suhtlusäpis, mitte paari inimese e-posti kontodel.
Oma koht jääb alati ka samaaegsele suhtlemisele. Mõned koosolekud on vajalikud, et teatud teemad selgeks vaielda. Mitmed kokkusaamised oma kolleegidega aitavad luua inimlikke kontakte ja viivad loominguliste ülesannete lahendamisel heade lahendusteni. Sageli on kiire chat suhtlusäpis tõhusaim viis teema selgeks rääkida. Reeglina ühel inimesel parasjagu laual olev küsimus pole nii pakiline, et teine inimene peaks oma töö sellele vastamiseks kohe pausile panema. Suurem osa suhtlusest saab toimuda asünkroonselt kõikidele sobival ajahetkel ilma järjekordset koosolekut kokku kutsumata.
Allikas: Evelin Andrespoki blogi

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele