Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida teha, et isikuandmed oleksid kaitstud?

Kohanemise aeg Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) on olnud piisavalt pikk ja enam ei piisa vabandusest, et ei ole veel jõutud teemaga tegeleda. Advokaadibüroo Hedman Partners isikuandmete kaitse ekspert toob välja sagedasemad rikkumised ja nende ennetamise võimalused.
Mida teha, et isikuandmed oleksid kaitstud?
  • Foto: Pixabay
Pahatahtlik tegevus internetis ning teadmatusest või hooletusest tekkivad intsidendid inimeste andmetega on Hedman Partnersi isikuandmete kaitse eksperdi Andres Ojaveri sõnul jätkuvalt kasvavas trendis. „Isikuandmete kasutamine kannab endas alati riske – paljud tänapäevased tooted ja teenused nii avalikus kui erasektoris on sageli seotud isikuandmete töötlemisega, mistõttu tuleb tegeleda ka kaasnevate kohustustega. Samas näitab Euroopa menetluspraktika, et järelevalveasutused võtavad sanktsioneerimisel arvesse organisatsiooni pingutusi rikkumisele eelnevalt ja selle lahendamise ajal ehk väga oluline on, kuidas oma kohustusse suhtutakse,“ tõi Ojaver välja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 17:01
Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele