Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida teha, et isikuandmed oleksid kaitstud?

Kohanemise aeg Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) on olnud piisavalt pikk ja enam ei piisa vabandusest, et ei ole veel jõutud teemaga tegeleda. Advokaadibüroo Hedman Partners isikuandmete kaitse ekspert toob välja sagedasemad rikkumised ja nende ennetamise võimalused.
Mida teha, et isikuandmed oleksid kaitstud?
  • Foto: Pixabay
Pahatahtlik tegevus internetis ning teadmatusest või hooletusest tekkivad intsidendid inimeste andmetega on Hedman Partnersi isikuandmete kaitse eksperdi Andres Ojaveri sõnul jätkuvalt kasvavas trendis. „Isikuandmete kasutamine kannab endas alati riske – paljud tänapäevased tooted ja teenused nii avalikus kui erasektoris on sageli seotud isikuandmete töötlemisega, mistõttu tuleb tegeleda ka kaasnevate kohustustega. Samas näitab Euroopa menetluspraktika, et järelevalveasutused võtavad sanktsioneerimisel arvesse organisatsiooni pingutusi rikkumisele eelnevalt ja selle lahendamise ajal ehk väga oluline on, kuidas oma kohustusse suhtutakse,“ tõi Ojaver välja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 10:16
Riigikaitse tugevus algab tööandjatest, kes oma reservväelasi toetavad ja tunnustavad
Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega “Riigikaitsjate toetaja”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele