Saavutaja mõtteviisiga inimene aitab meeskonda edasi

Tänapäeval leidub omajagu raamatuid selle kohta, kuidas olla töös ja tiimis efektiivsem, produktiivsem ning püsida paremini fookuses, aga endiselt on teadmiste ja tegevuste vahel suur lõhe. Piirangute ajal kasutas osa inimesi aega teadlikult, et oma harjumusi teadlikult muuta ja ennast paremini juhtima õppida, kuid alati on neid, kes jäävadki vinguma, miks midagi teha ei saa.

Selleks, et tööandja bränd oleks tugev, on tarvis arendada brändisaadikuid. Seda saavad töötajad teha enda isikliku brändi loomisega, mille ümber on aga tekkinud palju müüte ja mõnele neist siinses artiklis otsa vaatamegi.

Persoonibrändi vajalikkusest ja selle arendamisest räägitakse üha rohkem ja on märgata, et Eestis astuvad inimesed sellel suunal julgemaid samme. Kohati aga tundub, et persoonibränd oleks justkui uus nähtus, mis on tekkinud sotsiaalmeedia ajastuga, kus kõik inimesed on suunamudijad, aga nende mõjukuse määr on lihtsalt erinev ning lahti on mõtestamata sisu ja pakend.

Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.