Peamine probleem: inimkaubanduse ohvriks langevad peamiselt võõrriigi kodanikud.

- Enamik välismaalasi ei tunne Eesti seadusi ja seda olukorda kasutavad tööandjad enda huvides ära.
- Foto: Pexels
Rasket tööalast ärakasutamist, mida määratletakse inimkaubandusena, esineb Eesti töökultuuris pigem õnneks harva, kuid siiski on juhtumeid, kus kasutatakse töötajate teadmatust ära. Sellises ulatuses nagu 2023. aastal ei ole Eestis siiani tööalast ekspluateerimist tuvastatud ja juhtumeid kriminaalmenetluses uuritud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.