Peamine probleem: inimkaubanduse ohvriks langevad peamiselt võõrriigi kodanikud.

- Enamik välismaalasi ei tunne Eesti seadusi ja seda olukorda kasutavad tööandjad enda huvides ära.
- Foto: Pexels
Rasket tööalast ärakasutamist, mida määratletakse inimkaubandusena, esineb Eesti töökultuuris pigem õnneks harva, kuid siiski on juhtumeid, kus kasutatakse töötajate teadmatust ära. Sellises ulatuses nagu 2023. aastal ei ole Eestis siiani tööalast ekspluateerimist tuvastatud ja juhtumeid kriminaalmenetluses uuritud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.