Kuigi maailma suurfirmade tegevjuhtide kindlustunne on alates 2015. aastast liikunud allamäge, on nad tulevikuväljavaadete osas siiski optimistlikud ja valmis palkama nii uusi töötajaid kui ka rakendama tehisaru, näitab KPMG globaalne tippjuhtide uuring, kus osales üle 1300 tegevjuhi.
- KPMG Balticsi partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Foto: Jake Farra
Uuringust KPMG CEO Outlook selgub, et vaid 72% tegevjuhtidest usub, et maailma majandus on järgneval kolmel aastal õigel teel, kui 2015. aastal oli samal seisukohalt tervelt 93% vastanutest. Sellele vaatamata püsib tegevjuhtide usk tulevikku. Nimelt kavatseb 92% äritippudest järgneval kolmel aastal töötajate arvu suurendada, mis on kõrgeim näitaja alates 2020. aastast, teatas KPMG Baltics.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kiiresti muutuvas iduettevõtluse maailmas kerkib üha enam esile küsimus, kuidas kasvatada tulevikutalente ning pakkuda keskkonda, mis toetaks nende arengut ja tööandja juures püsima jäämist. Glia personalijuht Leelia Rohumaa jagab soovitusi.
Ettevõtetes värbamisega tegelevatel ja sellesse kaasatud töötajatel on märkimisväärne mõju kandidaadikogemuse kujundamisele ja ettevõtte kuvandi loomisele. Viimastel aastatel on see teema leidnud küll pisut suuremat kajastust, kuid sisuline areng Eesti ettevõtetes on endiselt tagasihoidlik ja potentsiaalne kasu jääb ettevõtte jaoks tihti realiseerimata.
Eestis on vaja tehisintellekti organisatsioonide igapäevaelus laialdasemalt rakendada. Eesti digitiiger tuleb taas hüppesse ajada, kirjutab sel teemal uurimistöö teinud TalTechi personalijuhtimise magister Heleriin Veeber.
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.