Avatud suhtluskultuur algab usaldusest ja usaldus algab igast inimesest endast. Usaldus on otsus. Kui oled juhina otsustanud teisi usaldada, tuleb seda toetada ka oma käitumisega, kirjutab juhtimis- ja meeskonnatöö treener Mats Soomre.

- Juhtimis- ja meeskonnatöö treener Mats Soomre
- Foto: Raul Mee
Miks on avatud dialoog meeskonnas oluline ja kuidas seda luua?
Ei piisa sellest, et meeskonnaliikmed lihtsalt koos tööd teevad – hästi toimivates tiimides jagavad meeskonnaliikmed vastutust, arutavad avatult ka keerulisi teemasid ning suudavad koos kohaneda ja õppida. Kuidas siis luua ettevõttesse avatud suhtluskultuuri - see põhineb usaldusel, avatusel ja teadlikul meeskonnatööl.
Milline on õige keskkond, kus pidada avatud vestlusi?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sisulised vestlused toimuvad siis, kui meeskonnas valitseb täielik usaldus, tiimiliikmed tunnevad üksteist hästi ning eksisteerib turvatunne – teadmine, et sinu öeldut ei kasutata sinu ega meeskonna vastu. See pole ainult juhi, vaid kogu meeskonna vastutus: luua sobiv keskkond.
Avatus saab alguse eneseteadlikkusest ja eeskujust – sellest, kuidas tiimiliikmed ja juht ebaharilikes olukordades reageerivad ja kuidas need reaktsioonid teisi mõjutavad.
Millised on peamised takistused avatud vestluste pidamisel?
Peamised takistused on varasemad negatiivsed kogemused, suhtlemisstiilide jäikus ning võimetus või soovimatus mõista erinevaid vaatenurki. Probleem polegi sageli soovis või soovimatuses midagi öelda, vaid meeskonna terviklikus võimes ebamugavat või ebatavalist infot vastu võtta.
Eelista hinnangute asemel uudishimu. Enne reageerimist küsi endalt: kas ma olen teisest inimesest päriselt aru saanud või võib midagi olulist olla jäänud märkamata?
Milline näeb välja hea arutelu meeskonnas?
Hea arutelu algab suhtumisest. Küsi endalt kolm küsimust:
- Kas inimene, kellega räägin, on mulle tegelikult oluline?
- Kas teema on päriselt oluline?
- Kas ma tahan inimest tõesti mõista – ilma eelarvamusteta?
Kui vastus on “jah”, siis kuula lõpuni. Kuula selleks, et mõista, mitte reageerida. Ära eelda, et oled aru saanud, vaid palu vajadusel täpsustada. Hea arutelu ei tähenda üksmeelt, vaid seda, et kõik saavad rääkida ja neid kuulatakse.
Hetkel kuum
NB! Tutvu kindlasti ka valdkonna kiirülevaatega artikli lõpus ja vii end kurssi tööjõumuutustega sektoris!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hea arutelu ei tähenda üksmeelt, vaid seda, et kõik saavad rääkida ja neid kuulatakse.
Kasuta fraase nagu: “Räägi palun täpsemalt, see on huvitav”, “Mis sind selle teema juures kõige rohkem kõnetab?” või “Kuidas sa sellise järelduseni jõudsid?”.
Kuidas ehitada üles avatud suhtluskultuur?
Avatus algab usaldusest – ja usaldus algab igast inimesest endast. Usaldus on otsus. Kui oled otsustanud teisi usaldada, tuleb seda toetada ka oma käitumisega. Edasi muutub usaldus õppimise küsimuseks.
Kui juht või meeskonnaliige näitab, et ta on valmis olema inimlik ja haavatav, järgivad ka teised tema eeskuju. Turvalisim viis oma nõrkade külgede näitamiseks on Belbini meeskonnarollide mudel, mis aitab tuua sisse lubatud nõrkuste mõiste – igaühel meist on oma tugevused ja nõrkused.
Jaga ka oma ebaõnnestumisi. Tunnista, kui sa ei tea või kui midagi tundub keeruline. Õpi abi küsima – see on märk küpsusest, mitte nõrkusest.
Milline on juhi roll avatud vestluste kujundamisel
Juht ei saa kõike üksi teha, kuid ta annab tooni. Juht peab näitama eeskuju, loobuma vajadusest kõike kontrollida ja toetama meeskonda avatuse ja turvatunde loomisel. Samas on vastutus ka meeskonnal, sest avatud suhtlus sünnib koostöös. Juhtimise kvaliteet tõuseb märgatavalt, kui meeskond aitab juhil õnnestuda.
Juht peab loobuma vajadusest kõike kontrollida.
Kui sulle räägitakse suuremast veast, mis tekitab probleeme – kas sinu sisemine reaktsioon on: “Hea, et sa ütlesid. Vaatame koos, mida teha saame.” Kui jah – hästi. Kui mitte – on veel ruumi kasvamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsi meeskonnalt: “Mida sa vajad, et tunneksid end siin turvaliselt ja saaksid oma mõtteid vabalt jagada?“
Kas avatus võib olla ka nõrkus?
Avatus on tugevus. Tugevad meeskonnad vajavad enamat kui lihtsalt koos töötamist – nad vajavad teadlikku, toetavat ja õppimisvõimelist kultuuri, mille keskmes on avatud dialoog. See kõik on õpitav. Ja kui me tahame, et meeskonnad oleksid tugevad ka muutuste keskel, tuleb hakata õppima.
Kuidas ületada hirmu ebamugavate vestluste ees?
Ebamugavate vestluste pidamist saab õppida vaid läbi praktilise kogemuse. Õppimiseks on vaja turvalist keskkonda, juhendamist ja peegeldust.
Harjutage keeruliste teemade arutamist turvalises ruumis koos mentoriga, kes hoiab fookuse koostööl, mitte süüdlaste otsimisel.
Kuidas aitab treener meeskonnal kasvada?
Erinevalt individuaalsest coaching’ust töötab treener meeskonna kui tervikuga, sõltumata rollidest või kogemusest. Kui tunned, et meeskond liigub, kuid ei kasva, või jäävad keerulised teemad sageli lahendamata, võib just treenerist abi olla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Treener aitab meeskonnal õppida koostööd tegema, mitte lihtsalt koos töötama – päriselt, süsteemselt ja järjepidevalt.
Treener võimendab olemasolevaid tugevusi ja loob ühise arusaamise meeskonna toimimisest.
Treener toetab ausate ja arendavate vestluste kultuuri, kus vastutus ja juhtimine on jagatud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.