Kolm juhtimismõtet, mida uude aastasse kaasa võtta

2025 aasta töötajakogemuse andmed räägivad julgustavat lugu: pärast aastaid kestnud kriise on tööelu hakanud tasapisi rahunema.

Paljudes meeskondades on inimesi, kelle potentsiaal on suurem kui nende usk iseendasse. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe kirjutab, miks selliste töötajate arendamisel ei piisa koolitustest ja eesmärkidest, vaid määravaks saavad juhi usaldus, kannatlikkus ja teadlikult loodud arenguruum.

Öeldakse, et ainus püsiv asi on muutus. Grant Thornton Balticu meeskond teab seda hästi – raamatupidajate, audiitorite ja nõustajate töö muutub pidevalt nii tehnoloogia arengu kui ka aina karmistuvate seadusenõuete tõttu. Kuidas aga juhtida muutusi nii, et need tõesti vilja kannaksid?

Aastaid on juhtimises usutud, et keerulisel ajal tuleb pinget ja kontrolli juurde keerata. Ärimentor Jüri Orgusaar selgitab, miks selline lähenemine loob küll näilise kontrolli, kuid mitte kestlikke tulemusi, ning miks algab tõhus juhtimine hoopis juhi enda seisundist.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.