Vaid 21% Eesti tööandjatest on teinud oma töötajate heaks stressiennetuse tegevusplaani

Avalikkuses on viimasel ajal sagenenud lood vanemapuhkuselt naasvate töötajate ebaõiglasest kohtlemisest. Peresõbraliku tööandja märgise programmi sisupartner Ave Laas kirjutab Tööelu.ee-s, et probleem ei seisne niivõrd seadustes või üksikutes tööandjates, vaid laiemas juhtimispraktikas ja organisatsioonikultuuris.

Eesti vajab igal aastal juurde vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, kuid naised moodustavad tehnoloogiasektoris endiselt vaid veidi üle veerandi töötajatest. Sirja Sulakatko sõnul võib üheks lahenduseks olla karjääripöörete toetamine – üha rohkem naisi jõuab IT-sektorisse ümberõppe kaudu ja see aitab leevendada oskustööjõu puudust.

Personalijuhtimine liigub lähiajal tehnoloogia abil raporteerimisest prognoosimisele. AI-ga saab näiteks ennustada, kes töötajatest võib poole aasta jooksul lahkuda, kes on läbipõlemise äärel, milline on kõige efektiivsem inimeste kasutus töögraafikus, aga sellega kaasneb ka palju ohte, kirjutab HR-tarkvara Persona juht Sirli Vaher.

Vabu ametikohti oli mullu neljandas kvartalis 8553, mis on viimase viie aasta väikseim näitaja. Samas langes viimaste aastate tasemest madalamale ka hõivatud ametikohade arv.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.