Tehisintellekti kasutamine ei kasva organisatsioonis käsu peale. Töötajad vajavad selgeid piire, turvatunnet ja väikseid praktilisi töövõite, leiab Grant Thornton Balticu auditi nooremprojektijuht Aaron Kants.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kuidas tehisintellekti kasutus organisatsioonides strateegiliselt juurutatakse;
- millised emotsionaalsed tegurid mõjutavad töötajate AI-usaldust;
- kuidas võib Grant Thornton Balticu nooremprojektijuht Aaron Kants toetada AI kasutuselevõttu.

- Grant Thornton Balticu auditi nooremprojektijuht Aaron Kants
- Foto: Grant Thornton Baltic
Tehisintellekti kasutamine on paljudes organisatsioonides juba strateegiliselt juurutatud, kuid ka seal, kus seda veel tehtud ei ole, on kõigil ligipääs tehisintellekti vabavara tööriistadele. Olgu siis tegemist ChatGPT, Claude’i, Gemini või mõne muu tööriistaga, mis aitab tekste kirjutada, infot kokku võtta, ideid korrastada ja analüüse teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti prioriteet peaks olema saada osa sellest 10% või isegi 1% inimkonnast, kes lõikab kasu saabuvast tehisintellekti agentide maailmast, kirjutab Artur Ulla arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
CV-st kaugemale soovitavad vaadata nii praktikud kui eksperdid!
Personalijuhid seisavad silmitsi keerulise ülesandega: kuidas valida kandidaadid, kes lisavad meeskonnale tegelikku väärtust? Oskuspõhine hindamine ja pehmete oskuste kaardistamine on järjest olulisemad, rõhutavad nii Luminori kui ka Maria Küti vaatepunktid.
Tehisaru rakendamise kõige suurem viga pole see, kui võtta AI aeglaselt kasutusele, vaid hoopis sellise toote arendamine, mille tehisintellekt muudab tähtsusetuks või olematuks.
35% Eesti töötajaist usub värske uuringu kohaselt, et tehisintellekt võib tema töö tulevikus üle võtta.
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.