Töötaja ja tööandja vaheline pikaajaline lojaalsus kuulub pigem läinud sajandi tööelu juurde, tänapäeval pole see enam kummagi huvides, leiab tunnustatud juhtimismõtleja Tamara Erickson.
- Tööstusajastust pärinev struktureeritud töökorraldus oma täpselt määratud tööülesannetega on lootusetult aegumas – nii inimesed kui organisatsioonid vajavad üha enam paindlikkust.
Korduvalt maailma mõjukaimate mõtlejate edetabelisse Thinkers50 valitud Erickson, kes on tänase PARE aastakonverentsi „Muna õpetab kana” peaesineja, peab aegunuks arusaama, et töötaja lojaalsus tasustatakse järjepideva karjääri ja pensionipõlvega. Uus reaalsus on, et ei töötaja ega tööandja huvides pole nn elukestev suhe.
Enamgi, töötajate jaoks on juba täna muutumas normiks omada mitut sissetulekuallikat nagu teine töökoht, ettevõtluseks kasvanud hobi vms. Seda põhjusel, et traditsiooniline, kindlaksmääratud ülesannetest koosnev töösuhe asendub palju suuremat paindlikkust lubava töövormide virvarriga – tsükliline, projektipõhine, osaline töö, äriline suhe töö tegijatega jne.
Ericksoni kinnitusel teevad ettevõtete jaoks üha enam tööd inimesed, kes pole töötajad, ning ettevõtted peavad kohanema arvukate kokkulepete kompleksses maailmas.
Tamara Ericksoni üks põhiteese on, et tööstusajastust pärinev struktureeritud töökorraldus oma täpselt määratud tööülesannetega on lootusetult aegumas – nii inimesed kui organisatsioonid vajavad üha enam paindlikkust ja edukaks osutavad need, kes suudavad lahendada probleeme ülesande, mitte aga töö või rolli põhiselt.
Ecikson tutvustab oma tüvimõtet ka maailma mõjukaimate mõtlejate Thinkers50
kodulehel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.