Autor: Personaliuudised.ee • 12. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas on see nii juhtunud, et Svarmilis töötab ligi 50 inimest, kellel on vähenenud töövõime?

Seda ei saa nimetada otseselt teadlikuks strateegiaks, vaid pigem on see olnud kohanemine uute tingimustega tööjõumaastikul. Oleme püüdnud end kursis hoida seadusemuudatustega, käinud koolitustel, osalenud projektides – kõik selleks, et teha õigeid otsuseid inimeste tervise hoidmiseks. Sest valede otsustega rikuksime tervete inimeste tervist ja halvendaksime veelgi juba nõrgema tervisega töötajate tervist.

Samuti oleme teinud suurt teavitustööd ettevõtte sees, et kolleegid suhtuksid üksteise erivajadustesse mõistvalt ja abivalmilt. Üha vähem kuulen küsimusi „Miks me peame seda tegema?” ja üha rohkem „Kuidas saame aidata?”. Avatud suhtlemise tulemuseks saab pidada ka seda, et töötajad on ise aina aktiivsemad ettepanekute tegemisel.

Mis puudutab värbamispoliitikat, siis leiame, et kui esimesel kohtumisel tööotsijaga kõik ametikohaga kaasnevad riskid kenasti avalikustada ja läbi rääkida, siis võib loota, et ka tulevane töötaja lõpuni ausaks jääb ja julgeb ka oma erivajadusest teada anda – ikka selleks, et saaksime sellega arvestada. Kui inimesel on oskused või valmisolek oskusi omandada olemas, ei ole vähenenud töövõime meie juures takistuseks. Küllap on see info ka tööotsijate seas levinud.

Milliste erivajadustega inimesi Svarmilis töötab?

Vähenenud töövõimega töötajate tervislik seisund on väga erinev ja mured personaalsed. Meie kollektiivist võib leida kolleege, kellel on kuulmispuue või liikumispuue, aga on ju ka vaegusi, mis silma ei paista, kuid millega tuleb samuti arvestada.

Kas vähenenud töövõimega inimeste värbamine on aidanud tulla toime töökäte puudusega?

Meil puudub kogemus, kus peame valima terve ja vähem terve kandidaadi vahel. Meie jaoks oluliseks valikukriteeriumiks on isiku tahe, võimekus, oskused ja võimalusel ka kogemused. Kindlasti tasub igal tööandjal läbi mõelda, kas ja kuidas ta vähenenud töövõimega inimesi tööellu kaasab, see on üks oluline võimalus tööjõupuudusega toime tulla.

Kas olete pidanud tegema vähenenud töövõimega töötajate jaoks kohandusi?

Siin on töötukassa olnud meile hea partner ja oleme saanud toetust abivahendite soetamiseks. Näiteks soetasime töötukassa abil randme- ja seljaortoosid. Töökohtade kohandamisel on võetud aluseks riskianalüüs ning vastaval ametikohal töötava isiku tervislik seisund ja töötervishoiuarsti soovitused. Näiteks mugandasime liikumispuudega kolleegile töökoha selliselt, et väheneks tema liikumisvajadus ja vajalikud seadmed asuksid käeulatuses.

Milline on teie kogemus – kas vähenenud töövõimega töötaja vajab tööandjalt erilist hoolt ja lähenemist?

Kõik töötajad vajavad tööandja tähelepanu ja seda mitte ainult tööprotsesside jätkumiseks, vaid ka eluterve töökeskonna säilitamiseks.

Kuidas on erivajadustega kolleegidega harjunud teised töötajad?

Me kindlasti ei tee kollektiivis vahet tervete ja vähem tervete kolleegide vahel. Pigem on kolleegid toetavad ning igapäevase töö tegemisel ja planeerimisel ei pea juhtkond sekkuma.

Mis on olnud teie kui tööandja jaoks suurim väljakutse vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel?

Kui seda saab väljakutseks nimetada, siis kõige ajamahukam on isikuline lähenemine ehk iga indiviidiga eraldi tegelemine. See tähendab, et töökoha kujundamisel tuleb arvestada paljude aspektidega – töö iseloomuga, töötervishoiuarsti soovitustega, töötaja ettepanekutega ja seaduslike normidega.

Mida soovitate teistele tööandjatele, kelle juures veel ei tööta vähenenud töövõimega inimesi?

Soovitame esimestel tööintervjuudel rääkida võimalikult palju kaasnevatest asjaoludest. Töölesoovija motivatsioon saada töökoht on suur, kuid see ei tohi muutuda värbamisel valedeks alusteks. Tõsiasi, et isiku tervislikud nüansid ilmnevad katseaja lõppedes, ei pruugi tuua positiivset lahendust mõlemale poolele. Kutsume üles avatumalt nendest probleemidest rääkima ja seda nii tööandjate kui ka tööotsijate puhul.

Svarmilis saavad kokku vastutustundlikkus ja tööandja vajadused

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul on Svarmil hea näide sellest, kuidas saavad kokku ettevõtte vastutustundlikkus ja tööandja vajadused. „Tööjõupuudus on probleem, millega tuleb silmitsi seista aina suuremal hulgal ettevõtetel. Aidates läbimõeldult ja järjepidevalt vähenenud töövõimega inimesi tööjõuturule, võidavad mõlemad pooled – ettevõte saab endale lojaalsed ja teotahtelised töötajad ning inimesed saavad ennast teostada,” ütles Tamsar. „Svarmil on aastaid silma paistnud eelarvamusteta ja vähenenud töövõimega inimesi kaasava värbamispoliitikaga ning nende kogemusest on tööandjatel palju õppida.”

Võimekaim tööandja

Eesti Tööandjate Keskliit annab võimekaima tööandja tiitlit välja teist aastat. Konkursi eesmärk on tunnustada tööandjat, kes on võtnud südameasjaks toetada vähenenud töövõimega töötajaid kui väärtuslikku personali. Võimeka tööandja tunnustamist toetavad sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit