Suhtlusoskust ei tohiks alahinnata

Aastatepikkune koolitamistegevus ja suhtlemine erinevate organisatsioonidega on mind viinud vastuolulisele järeldusele – ühelt poolt on inimeste suhtlemisprobleemid väga omanäolised, teisalt kipuvad korduma kindlad mustrid.

Psühholoog Tõnu Lehtsaar  Foto: Raul Mee

Suhtlemisraskused, konfliktid, pinged ja tülid on sageli tingitud inimeste enda lahendamata probleemidest ja sisepingetest. Üldine tõdemus on, et need, kes ei saa hakkama iseendaga, satuvad ka teistega suheldes raskustesse.

Konfliktid on üheks olulisemaks tööstressi allikaks. Eriti rõhuvalt mõjub vastasseis ülemuse või juhiga. Selleks et tunda töörõõmu, ei piisa ainult hästi töötamisest. Pahatihti on tarvis tegeleda hoopis suhete klaarimisega.

Suhtlemine on õpitav

Organisatsioonisisene toimetulek algab mõistmisest. Keerulistes suhtesituatsioonides kaotame sageli orientatsiooni ega saa aru, mis toimub. Eriti keeruliseks läheb siis, kui meid hakkavad juhtima emotsioonid. Paljudel juhtudel on abiks see, kui teame suhtlemise põhimõtteid ning oskame ka keerulisi olukordi analüüsida ja mõtestada.

Suhtlemisel ei ole mitte niivõrd õigeid ja valesid käitumisviise, vaid on toimivad ja mittetoimivad käitumisviisid. Suhtlemine on õpitav. Lisaks sellistele iseloomujoontele nagu avatus, paindlikkus ja empaatiavõime, saab suhtlemisoskust arendada konkreetsete võtete abil. Näiteks võib edukalt ära õppida, kuidas teha komplimenti või kuidas ennast arusaadavalt väljendada.

Iga olukord ja inimene on erinev eelmisest

Hea suhtleja on see, kes reageerib olukorra põhjal. Kui toimuva tausta mitte arvestada, lõpeb asi kohatu, vahel ka taktitundetu käitumisega. See, kas meie suhtlus toimub tavalises töösituatsioonis, rahvusvahelisel kohtumisel või pidulikul üritusel, määrab meie suhtluse emotsionaalse tooni ja sageli ka sisu.

Enne suhtlusse asumist tuleks hinnata olukorda ja mõelda läbi, kuidas suhelda vastaspoolega nii, et see teeniks eesmärki. Näiteks nõuab vanemate inimese ja pikaajalise töökogemusega persoonidega suhtlemine pisut teistlaadi lähenemist. Me ei saa eeldada, et vanem inimene omandab uut informatsiooni samamoodi nagu ülikoolist tulnud noor. Tihtilugu kurdetakse ka, et pikema tööstaažiga meeskonnaliikmed ei suuda minna kaasa muudatustega. Siinkohal ongi võtmesõnaks hästi läbimõeldud suhtlus, mis arvestab inimeste vajaduste ja eripäradega.

Hea suhtleja tööriistakastis on erinevad käitumisviisid. Halb suhtleja käitub alati ja kõigi inimestega ühtemoodi. Näiteks on võimalik veenda nii ratsionaalseid kui ka emotsionaalseid argumente kasutades. Mõnel juhul on kohane survet avaldada, teises situatsioonis on mõistlik tagasi tõmbuda.

Teadlik suhtlemine

Pole olemas ühte suhtlusmalli, millele kõik inimesed ja situatsioonid allutada. Küll aga on võimalik õppida kontakti loomist, selget eneseväljendust ja teise poole veenmist. Suhtlusoskuse arendamist ei tasuks alahinnata, sest targalt toimides on võimalik muuta inimeste käitumismaneere ja hoiakuid, pannes nõnda aluse paremale koostööle.

Kuigi elu on alati keerulisem kui õpetus elust, annab teadlik suhtlemine eelise konkreetsete suhtlemissituatsioonidega toimetulekuks.

Koolitus: Tõnu Lehtsaare suhtlemistreening

Toimumisaeg: 12. september 2019 – 13. november 2019

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700