Töötasu hüvitise taotlus tuleb esitada töötukassa iseteenindusportaalis e-töötukassa, taotluste vastuvõtmine algab esmaspäeval, 6. aprillil. Taotluse esitab tööandja või volitatud isik. Hüvitis kantakse töötaja pangakontole.
- Taotlusi hüvitise saamiseks saab esitada alates 6. aprillist e-töötukassa vahendusel. Foto: Andres Haabu
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel paneb kõigile südamele, et taotlema peaksid need tööandjad, kelle tegevus on erakorraliste asjaolude tõttu märkimisväärselt häiritud. „Töötasu hüvitis on mõeldud selleks, et aidata tööandjail üle elada ajutised raskused, et ta ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama,“ ütles ta.
Töötasu hüvitist saab taotleda tööandja, kes vastab kahele tingimusele kolmest.
• Ettevõtte käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga.
• Vähemalt 30 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda.
• Vähemalt 30 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.
Töötukassa hüvitab töölepinguga töötajale 70% tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot kuus brutos ja mitte vähem kui on alampalk. Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.
„Taotlusi menetletakse saabumise järjekorras, otsus saadetakse nii tööandjale kui ka töötajale. Kui taotlus on töötukassale esitatud ja lisadokumente ei ole vaja, maksab töötukassa töötasu hüvitise inimesele viie kalendripäeva jooksul,“ selgitas Paavel.
Taotluse esitab tööandja, hüvitis kantakse töötaja pangakontole. Eesti Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ütles: „Soovitame tööandjatel üle vaadata, kellel on õigus e-töötukassas avaldusi esitada ja vajadusel teha volitus sellele inimesele, kes saab hüvitise taotlemiseks avalduse teha. Volituse andmise õpetus asub töötukassa kodulehel.“
Tööandja peab töötukassa iseteenindusportaalis avalduses märkima ära, millistele kriteeriumitele ta vastab ja lisama tõendavad dokumendid.
„Näiteks käibe langust tõendab tööandja maksuandmete tõendiga, tulude vähenemist tõendab rahavoogude aruanne või muu raamatupidamisdokument. Töö mitteandmist või töötasu vähendamist tõendab tööandja dokumendiga, kus on näha, et töötajaid on teavitatud töö mitteandmisest või töötasu vähendamisest,“ lisas Aas. Kirja tuleb panna ka töötaja andmed, kellele hüvitist taotletakse ja lisada kinnitus tööandja omaosaluse väljamaksmise kohta.
Aas märkis: „Oleme oma infosüsteeme testinud, et suudaksime võtta samal ajal vastu võimalikult palju taotlusi ja menetlus oleks võimalikult kiire.“
Töötasu hüvitist on õigus saada töötajal kuni kahe kalendrikuu eest. Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja avalduse iga kuu kohta eraldi. Kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab tööandja hüvitise töötukassale tagasi maksma.
Lisainfot saab
[email protected] või telefonilt 15501.
Kirjalik juhis taotluse täitmiseks asub
SIIN! Seotud lood
Personaliuudiste teemaveeb korraldab 7. aprillil veebiseminari, kus tuleb muu hulgas juttu sellest, milliste tööõiguse võimalustega ettevõtet praeguses kriisiolukorras päästa.
Reedel, 3. aprillil kell 10:00 on kõigil soovijatel võimalus kuulata veebiülekannet, kus Eesti Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ja hüvitiste osakonna juhataja asetäitja Ardo Rosin selgitavad meetme sisu ning tutvustavad hüvitise taotlemise protsessi.
Töötukassa juht Meelis Paavel ütles eilse „Aktuaalse kaamera“ otsestuudios, et töötukassa eraldab reserevidest töötajatele ja tööandjatele mõeldud leevendusmeetmena 250 miljonit eurot.
Koroonaviiruse levik on pannud töötasu pärast muretsema nii tööandjad kui ka töötajad. Eesti töölepingu seadus ei näe ette töötajate ajutise koondamise ega sundpuhkusele saatmise võimalust, kuid sätestab piiratud võimalused töötasu vähendamiseks.
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.