Milliseid võimalusi loob kriisijärgne tööturg?

Tööhõive paindlikkuse indeksi järgi on Eesti Balti riikidest kõige kehvemas seisus, näitas Euroopa Liidu ja OECD riikides kolmandat korda tehtud teadusuuring. Majandusekspertide hinnangul annavad aga koroonakriisi käigus rakendatavad lahendused võimaluse parandada tööhõive paindlikkust ja töötajate kaitset.

Kui COVID-19 viirus hakkab Euroopas taanduma ja riigid hakkavad tegema esimesi katseid töömaailma naasmiseks, vaatab ülejäänud maailm seda suure tähelepanuga pealt. Itaalias – ühes enim kannatada saanud riigis – hakatakse tasapisi kauplusi avama. Saksamaa avab osaliselt koolid ja väiksed kauplused, Hispaanias on alustanud tööd tootmistöölised ja ehitajad.

Kuidas jätkata tööd pärast sulgemisperioodi? Miks ja kuidas uuendada riskianalüüsi? Kuidas minimeerida töökohal kokkupuudet COVID-19ga?

Kuidas tulla toime sellega, kui paljud töötajad on koondatud? Kuidas juhtida ja kaasata kodus töötavaid töötajaid? Kuidas valmistuda tulevikuks?

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”