4 põhjust, miks palgata vähenenud töövõimega inimest
Eestis on kasvanud nende tööandjate hulk, kelle meeskonnas on vähenenud töövõimega inimesi. Ühelt poolt on see tingitud asjaolust, et töökäsi napib ja elanikkond vananeb.
Teisalt on muutust toetanud töötajate ootus paindlikeks töövormideks, mis sobivad sageli hästi just vähenenud töövõimega inimestele. Siiski on esmaseks kriteeriumiks töötaja valikul tema kompetentsid ja kogemus ning tahe tööd teha, selgub Turu-Uuringute AS-i tehtud uuringust.
AS Svarmil on Virumaa ettevõte, mille 230 töötajast 82 on vähenenud töövõimega. See aga ei takista neil edukalt täitmast erinevaid ametikohti – alates õmblejatest ja tootmistöölistest kuni kontoripersonalini. Ometigi tuleb ette kitsaskohti, mistõttu võib vähenenud töövõimega inimene tööturult eemale jääda – kuidas siiski häid lahendusi leida, selgitab Svarmili juht Merle Roste.
Coop Eesti grupis töötab vähenenud töövõimega töötajaid sõltuvalt piirkonnast 5–9%. Nende hulgas on varjatud vähenenud töövõimega töötajaid rohkem kui nähtavalt vähenenud töövõimega.
Suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, kuid suurem võiks olla tööandjate teadlikkus riigi pakutavatest toetusmeetmetest, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Turu-uuringute AS-i tehtud tööandjate küsitlusest.
Üks suuremaid takistusi, mis on vähenenud töövõimega inimeste koolitamises ja digiõppes viimase pooleteise aastaga eriti teravalt esile kerkinud, on töötajate erinev digikirjaoskuse tase. Värskes „Õppetunnisˮ tulebki juttu sellest, kuidas kaasata erivajadustega inimesi paremini töösse, töökohal õppimisse, koolitamisse ja digiõppesse.