4 põhjust, miks palgata vähenenud töövõimega inimest

AS Svarmil on Virumaa ettevõte, mille 230 töötajast 82 on vähenenud töövõimega. See aga ei takista neil edukalt täitmast erinevaid ametikohti – alates õmblejatest ja tootmistöölistest kuni kontoripersonalini. Ometigi tuleb ette kitsaskohti, mistõttu võib vähenenud töövõimega inimene tööturult eemale jääda – kuidas siiski häid lahendusi leida, selgitab Svarmili juht Merle Roste.

Coop Eesti grupis töötab vähenenud töövõimega töötajaid sõltuvalt piirkonnast 5–9%. Nende hulgas on varjatud vähenenud töövõimega töötajaid rohkem kui nähtavalt vähenenud töövõimega.

Suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, kuid suurem võiks olla tööandjate teadlikkus riigi pakutavatest toetusmeetmetest, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Turu-uuringute AS-i tehtud tööandjate küsitlusest.

Üks suuremaid takistusi, mis on vähenenud töövõimega inimeste koolitamises ja digiõppes viimase pooleteise aastaga eriti teravalt esile kerkinud, on töötajate erinev digikirjaoskuse tase. Värskes „Õppetunnisˮ tulebki juttu sellest, kuidas kaasata erivajadustega inimesi paremini töösse, töökohal õppimisse, koolitamisse ja digiõppesse.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.