Esimene muudatus: üks-ühele-vestlused!

„Kuigi pigem olime harjumatus vaatleja rollis, saime siiski osaleda ka suurtel koosolekutel ja olulistel kohtumistel. Vaatleja roll andis võimaluse oma mõtteid isegi paremini koondada,“ tõi Ruth välja vaatlejaks olemise eelise. „Kokku kohtusime enam kui 55 töötajaga, kellest suurem osa olid erineva tasandi juhid. Teiste seas leidis ka SEB juhatuse esimees Allan Parik kolmel korral aega oma tihedas päevaplaanis meiega kohtuda ja mõtteid vahetada. Need vestlused olid väga inspireerivad.“

Püünsi kooli juhile Jekaterinale tekitas väga hea tunde SEB organisatsioonikultuur. „SEB töökultuur on väga toetav ja iga inimest arvestav ning omavaheline suhtlus on lugupidav ja avatud. Sõbralikkus ja soojus saatis meid igal sammul. Inimesed rääkisid oma tööst silmade särades, igas osakonnas võeti meie jaoks aega ja valitses väga soe sisekliima. See on märkimisväärne, et niivõrd suures organisatsioonis on suudetud selline kultuur saavutada.“

„SEB juhtimiskultuurist on palju õppida,“ lisas Jekaterina. „Tähtsal kohal on inimeste emotsionaalne turvalisus ja heaolu. Pangas on kasutusel väga hea tööriist – juhi ja töötaja üks-ühele-vestlused, mis toimuvad kord nädalas või kahe nädala tagant. Neid ei jäeta kunagi ilma mõjuva põhjuseta ära, sest oluline on järjepidevus. See on töötaja aeg, kus ta saab rääkida oma muredest, vajadusel ka isiklikust elust, juhi roll on vestlust suunata. Iga töötaja vajab tähelepanu ja olla kuuldud ning need vestlused võimaldavad mõlemat. Üks-ühele-vestlused tõime esimese tegevusena ka oma koolidesse.“

Ruth ja Jekaterina panid märkmikusse kirja rohkem kui 30 teemat, kuid nad ei plaani neid kõiki kohe ellu rakendada. „Üks teema, millest eeskuju võtta, puudutab kriisijuhtimist. Meie praktika ajal algas Ukraina sõda ja SEB reageeris sellele kohe. Inimestele kutsuti aktuaalsetel teemadel rääkima oma ala tipud. Näiteks psühholoog Mare Pork andis nõu, kuidas praeguses kriisis oma eluga ilma süümepiinade ja suurema muretsemiseta edasi minna. Ta tegi selgeks, et meie põhiülesanne ongi jätkata oma elu, jääda terveks nii füüsiliselt kui ka vaimselt, sest muidu ei saa me ise kedagi aidata,“ kirjeldas Jekaterina üht näidet, kuidas töötajaid ebakindlal ajal toetada.

Ruth tõi välja ka meediakoolituse: „Raul Rebane rääkis, kuidas meediat tarbida – mitte pidevalt uudiseid lugeda, vaid vaadata kord päevas "Aktuaalset Kaamerat" ja veeta sotsiaalmeedias minimaalselt aega. Lihtsad asjad, aga just kriisiolukorras on vaja, et keegi usaldusväärne autoriteet neid meelde tuletab.“ Mõlemad koolijuhid soovivad oma inimestele sarnaseid kohtumisi korraldada, sest õpetajad on küll tippspetsialistid oma töös, aga kui mõne teise ala korüfee jagab kogemusi oma valdkonnast, avardab see maailmapilti ja aitab rutiinist välja. Ruth ja Jekaterina kinnitasid, et väga palju eri valdkondadest saab üle kanda ka õpetajatöösse.

Lisaks vaatleja rollile said koolijuhid praktilisemat laadi ülesande, milleks oli uurida uute juhtide sisseelamise kogemust SEB-s, sealhulgas millised on olnud raskused, koolitusvajadused jne. „Ka värskelt alustanud juhid kinnitasid meie eelnevat arusaama, et SEB-sse tööle tulles on nad kõik tundnud suurt toetust ja vastuvõtt organisatsiooni on olnud väga hea. Mõne meie välja toodud tähelepanekuga saab personali ja koolituse divisjon uute juhtide vastuvõtmise edaspidi veelgi paremaks muuta,“ selgitas Ruth.

Kogemuste vahetamine ei olnud sugugi ühepoolne, ka Ruth ja Jekaterina jagasid infot koolielu kohta, sest SEB töötajaid huvitas väga, milline on elu koolijuhi ja õpetajana ning kuidas koolidel läheb. „Meie tegemisi väärtustatakse väga kõrgelt ning suur hulk inimesi on selle töö eest südamest tänulikud. Selle teadmise najal saame ka oma kooliperedele kinnitada, et meie tööd hinnatakse,“ oli Jekaterinal hea meel tõdeda, et SEB töötajatel on äärmiselt suur austus õpetajatöö vastu.

„Tänaseks oleme jõudnud arusaamisele, et pole vahet, millist organisatsiooni juhtida, sest juhitakse inimesi. Just töö kohta inimestega on SEB-lt väga palju õppida: uute inimeste ligimeelitamine ja värbamine, nende sisseelamise toetamine, mentorlussüsteem ja koolitused, inimeste sisemise liikumise toetamine, üks-ühele-vestlused, arengu- ja tulemusvestlused, töötasuvestlused, ühised ettevõtmised jne. Kuid mis kõige tähtsam – ühiste väärtuste kandmine kõikidel tasanditel,“ võtsid Ruth ja Jekaterina kokku oma peamised taipamised.

„Praktikaprogramm oli algusest lõpuni positiivne ja fantastiline kogemus. Oleme väga tänulikud kõikidele SEB inimestele, kellega oli võimalus mingil moel kohtuda, avatud meele ja heatahtlikkuse eest. Eriline tänu meie mentoritele Lauri Greenbaumile ja Triin Tatsile ning digimentoritele Riine Roseniidule ja Eva-Kristina Vatsfeldtile, programmi koordinaatorile Eneli Pitsile ning personali ja koolituse divisjoni juhile Margit Pugalile pühendatud aja eest. Samuti oleme tänulikud oma tööandjatele toetuse ja võimaluse eest veeta 10 nädalat praktikal teises organisatsioonis. Suutsime esimest korda elus oma igapäevastest tööülesannetest eemal olla (see oli kõige raskem!) ja praktika lõpus tundsime veidi kurbust, et meeldiv kogemus läbi saab,“ kirjeldasid mõlemad koolijuhid praktikaperioodi viimasel päeval.