5 põhjust, miks eelistada coach’ivat liidrit

Tänapäeva noored spetsialistid ja eksperdid mõtlevad avaralt, nad ei taha enam lihtsalt alluda käskivale juhile. Minuealiste (50+) juhtide probleem on selles, et oleme üles kasvanud autoritaarses ühiskonnas, teadmisi omandanud tuupides ja eksameid teinud „õiget“ teksti maha vuristades. Vajame kõik uueneval suhtlemise ajastul juhtimiskoolitusi, mis ka startup'ide ajastul toimiks.

Selle kõige juures on aga vanusest olulisem, kas juht ise on valmis muutuma ja muutusi tegema. Lisaks coach’ivale juhtimisstiilile on abiks ka huumori ja naljade olemasolu selles tõsises elus. Koroonaaeg ja julgeolekukriis on tõstnud oluliselt pingeid ühiskonnas, kaugtöö vormid nõuavad uutmoodi suhtlemisstiili, mis eeldavad inimeste enda initsiatiivi ja vastutuse võtmise soovi. Parim pingemaandus on heatahtlik ja muhe juht, kes julgeb ka iseenda üle nalja visata või ennast aasida.

Ka kriitikaga toimetuleku parimad vahendid on nii enesekriitika kui humoorikad võrdlused ja loomingulised võtted ning arvustava tagasiside asemel saaks keskenduda heatahtlikule edasisidele.

Meeskond on kaasatud ja võtab sel moel ka vastutust paremate tulemuste saavutamise eest. Nii tekib meeskonnas usaldus, õhkkond muutub paremaks, igaüks julgeb ettepanekuid teha ja neid arutatakse koos. Ja mis kõige olulisem – eesmärgi nimel tegutsetakse vastavalt omavahel tehtud kokkulepetele.

Coaching’u meetod võimaldab juhil ka oma meeskonna liikmeid paremini tundma õppida, seda saab kasutada meeskondlikes workshop'ides ja ajurünnakute korraldamisel. Coaching’us on palju loovaid tööriistu, mida kasutades saab inimene avadaend hoopis lugusid rääkides, joonistades, voolides või kirjutades. Õiged, coach’ivas stiilis küsimused võivad avada meeskonna potentsiaali ja loovuse ning loob imelisi võimalusi ettevõtte arenguks.

Coaching aitab leida peidetud ressursid inimeste seest, kuid tahan toonitada, et coaching pole mingi voodoo ega võlukunst. Meetod põhineb teaduslikel uuringutel ja praktiseerimisel ning nn võluvits peitub partneri või meeskonna tähelepanelikus kuulamises, nüansside märkamises. Mis veelgi olulisem – selle kuulmises, mis jäeti ütlemata. Eesti keeles võiks coaching’ut nimetada arengutreeninguks, mis aitab leida peidetud ressursid inimese seest ja avardab uusi väljavaateid.