Autor: Laine Randjärv • 16. juuni 2022

Selle ligi 40 aasta sisse on jäänud ka võimalused eri meeskondi luua, komplekteerida ja koolitada. Oma nahal kogetud elu õppetunnid on andnud mulle hindamatu pagasi olemaks toetav koolituspartner väga erinevate elualade inimestele – nii juhtidele kui nende assistentidele –, kõigile, kes soovivad avastada ja arendada isiklikke kasvuvõimalusi.

Täna tahan rääkida coach’iva juhtimisstiili eelistest.

1. Vägisi armsaks ei saa.

Autokraatsed ja direktiivsed meetodid ei toimi enam. Tihti ei asu meeskonnad enam päevade viisi ühes hoones ja ollakse n-ö juhi silma alt ära. Vabadus kui niisugune on igapäevaselt käes ja nüüd on tähtis selle vabadusega targalt ümber käia. Anname töötajatele võimaluse valida vastutus ja kuulame, mida neil ülesannete heaks lahendamiseks vaja peaks olema.

2. Liidrit iseloomustab võime areneda ja luua mõnus tööõhkkond.

Tänapäeva noored spetsialistid ja eksperdid mõtlevad avaralt, nad ei taha enam lihtsalt alluda käskivale juhile. Minuealiste (50+) juhtide probleem on selles, et oleme üles kasvanud autoritaarses ühiskonnas, teadmisi omandanud tuupides ja eksameid teinud „õiget“ teksti maha vuristades. Vajame kõik uueneval suhtlemise ajastul juhtimiskoolitusi, mis ka startup'ide ajastul toimiks.

Selle kõige juures on aga vanusest olulisem, kas juht ise on valmis muutuma ja muutusi tegema. Lisaks coach’ivale juhtimisstiilile on abiks ka huumori ja naljade olemasolu selles tõsises elus. Koroonaaeg ja julgeolekukriis on tõstnud oluliselt pingeid ühiskonnas, kaugtöö vormid nõuavad uutmoodi suhtlemisstiili, mis eeldavad inimeste enda initsiatiivi ja vastutuse võtmise soovi. Parim pingemaandus on heatahtlik ja muhe juht, kes julgeb ka iseenda üle nalja visata või ennast aasida.

Ka kriitikaga toimetuleku parimad vahendid on nii enesekriitika kui humoorikad võrdlused ja loomingulised võtted ning arvustava tagasiside asemel saaks keskenduda heatahtlikule edasisidele.

3. Coach’iv juhtimisstiil soosib loovaid ja otsustamist võimaldavad meetodeid.

Meeskond on kaasatud ja võtab sel moel ka vastutust paremate tulemuste saavutamise eest. Nii tekib meeskonnas usaldus, õhkkond muutub paremaks, igaüks julgeb ettepanekuid teha ja neid arutatakse koos. Ja mis kõige olulisem – eesmärgi nimel tegutsetakse vastavalt omavahel tehtud kokkulepetele.

4. Coaching'u käigus saadakse omavahel tuttavamaks.

Coaching’u meetod võimaldab juhil ka oma meeskonna liikmeid paremini tundma õppida, seda saab kasutada meeskondlikes workshop'ides ja ajurünnakute korraldamisel. Coaching’us on palju loovaid tööriistu, mida kasutades saab inimene avadaend hoopis lugusid rääkides, joonistades, voolides või kirjutades. Õiged, coach’ivas stiilis küsimused võivad avada meeskonna potentsiaali ja loovuse ning loob imelisi võimalusi ettevõtte arenguks.

5. Coaching aitab avastada seda, mida teame, aga ei tea, et teame.

Coaching aitab leida peidetud ressursid inimeste seest, kuid tahan toonitada, et coaching pole mingi voodoo ega võlukunst. Meetod põhineb teaduslikel uuringutel ja praktiseerimisel ning nn võluvits peitub partneri või meeskonna tähelepanelikus kuulamises, nüansside märkamises. Mis veelgi olulisem – selle kuulmises, mis jäeti ütlemata. Eesti keeles võiks coaching’ut nimetada arengutreeninguks, mis aitab leida peidetud ressursid inimese seest ja avardab uusi väljavaateid.

PANE TÄHELE!

Laine Randjärv astub üles ka sügisesel Koolituskonverentsil "Teadmiste jõgi", kus peab ettekande teemal "Kuidas töödelda kriitikat ehk kas minu silmis on pind või palk?". Veel vaid kuu lõpuni on võimalik registreerida end konverentsile varajase osaleja soodushinnaga.