Ulla Ilisson: kui tööandja ei panusta töötajate tervisesse, maksab ta haiguslehtede ja asendajate eest
Personalijuhid hoiatavad, et piirangud töötajate tervisesse investeerimisel võivad pikas perspektiivis suurendada nii ettevõtete kui ka riigi kulusid. Kuidas leida tasakaal ennetuse ja rahaliste võimaluste vahel?
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel on Eestis tööandjad ravikindlustanud pea kümme protsenti töötajaist. Lätis on kindlustatud aga pool töötajatest ning maksuvabastus on seal võrreldes Eestiga pea kaks korda suurem. Ettevõtete hinnangul mõjutab see negatiivselt Eesti konkurentsivõimet.
Eestis pakub tööandja ravikindlustust vaid üheksa protsenti tööandjatest, samal ajal kui Lätis on kindlustatud pea pooled töötajad. Eksperdid näevad põhjusena maksusoodustuse piiri, mis pole kuus aastat muutunud.
Pandeemia järelkajad, inflatsioon ja hübriidtöö esitatud väljakutsed on tõstnud tööandjate rolli vaimse heaolu hoidjatena. Aga kas see on piisav, kui kustutatakse ainult tulekahjusid? Eksperdid rõhutavad ennetava lähenemise tähtsust ja selgeid piire tööandjate vastutusalas.
Tänavu esimese poolaasta seisuga suurenes 11 protsendi võrra ettevõtete arv, kes sõlmisid oma töötajate ravikulude katteks tööandja ravikindlustuse lepingu. Nüüd on 1400 tööandjat kindlustanud 60 000 töötajat, mis on kõrgeim näitaja alates selle kindlustusteenuse käivitamisest 2018. aastal.
„Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt haiguste raviks tehtav kulutus, vaid nutikas investeering töötajate heaolusse ja ettevõtte tootlikkusse. Üha enam tööandjaid mõistab, et tervise edendamine algab ennetusest, mitte siis, kui probleemid juba ilmnevad,“ ütleb Confido Terviselahenduse tootejuht Liis Ader.