Kuigi kaks kolmandikku töötajatest saab aru oma organisatsiooni tasustamise põhimõtetest, on töötasude muutmise alustega kursis alla poole töötajatest ja vaid veidi üle veerandi teab endaga sarnast tööd tegevate kolleegide palgavahemikke, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 5000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Tööandjad on seevastu tasusüsteemide ja töötajate teadlikkuse hindamisel märksa optimistlikumad.
Seotud lood
Eesti Muuseumiühing korraldas 2025. aasta alguses põhjaliku palga- ja tööõnneuuringu, mille eesmärk oli kaardistada muuseumitöötajate palgatingimused, töörahulolu ja arenguvõimalused.
Kuigi töötajad ootavad aina enam avatust, valitseb Eesti töökultuuris visalt vaikiv kokkulepe, et rahast ei räägita. Värske uuring näitab, et teadmatus kolleegide palkade kohta tekitab kibestumist, demotiveerib ja kasvatab lahkumisriski.
NB! Lisatud Raul Eametsa kommentaar!
Esimeses kvartalis oli keskmine brutokuupalk statistikaameti andmetel 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui 2024. aastal.
Tallinna Ringkonnakohtu värske otsus tuletab tööandjatele meelde, et kui boonus on kujunenud töötaja igakuiseks sissetuleku osaks, saab selle muutmist käsitleda töötasu ühepoolse vähendamisena – ja see on lubatav vaid poolte kokkuleppel.
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele