Eesti digiriigi järgmine proovikivi on viia AI piloodid päriselt ellu
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma EY ja Oxford Economicsi rahvusvaheline uuring näitab, et tehisintellektil on avalikus sektoris palju kasutusvõimalusi, kuid nende tegelik rakendamine jääb potentsiaalile veel tublisti alla.
Projektijuhtimine ei pea tähendama lõputuid tabeleid ja koosolekuid – AI toel saab korduva töö automatiseerida ja jätta inimestele rohkem aega sisuliseks juhtimiseks, kirjutab Gerlyn Tiigemäe.
Suured generatiivsed keelemudelid parandavad tudengite individuaalseid oskusi, aga vähendavad omavahelist suhtlust, koostööd ja mentorlust, kirjutab EBSi õppejõud, majandusteadlane ja juhtimiskoolitaja Marko Rillo.
Mida kõrgem on töötaja palk, seda tõenäolisemalt ta AI-d kasutab.
Vaatluse alla võeti ja reastati edetabelisse, millise eriala inimesed Eestis kasutavad täna oma töös enim tehisintellekti. Töö-uuringu viisid läbi CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur, kus osales 5432 inimest üle Eesti.
Uuring: 46% ettevõtetest plaanib kahe aasta jooksul investeerida AI-sse
Kui nelja aasta eest nentis üle 40% ettevõtetest, et neil pole aega, raha ega teadmisi, kuidas tööd digitaliseerida või automatiseerida, siis tänavusest Swedbanki tööstusuuringust selgus, et nüüdseks on kahtlejaid poole vähem.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.