• 02.02.23, 12:04

Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum

Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching'u sügavustesse. Ilma nende coaching´u alustaladeta ei pruugi pikaajalised tulemused ilmneda. Järgnevalt mõned mõtted, mis mind enim kõnetasid.
Tähtis pole niivõrd see, millist
  • Tähtis pole niivõrd see, millist coaching ´u mudelit kasutada, kuivõrd see, kuidas teist kuulata ja kuuldu põhjal tagasipeegeldusi teha, ütleb c oach, meeskondade ja juhtide arengupartner Signe Vesso, PhD. Foto: Erakogu
Meie raamid hoiavad meid turvaliselt ja ummikus olevana
Marcia selgitab metafoori abil, et kuskil inimese aju keskpaigas on üks kast, mis on tulvil lugusid, mida kasutame igapäevaseks navigeerimiseks. Selle kasti raamid on läinud aastatega tugevamaks, kaitstes meie lugusid ja seisukohti välise sekkumise eest.
Kui keegi summeerib, sõnastab ümber ja kordab sõnu, mida ütleme, ning pilte, mida loome, suudame näha oma lugusid kõrvalt, väljaspool oma mõtlemist. Teise lugu kuulates saab coach täpselt määratleda võtmearusaamad, mis seda koos hoiavad. Sõnastamine võib tuua selgust valikusse, mida coach´itav tahab teha, kuid mille tegemisega seotud ebamugavust ta väldib.
Oluline on töötada seestpoolt väljapoole, kaevuda kliendi mõttemustritesse ja emotsionaalsetesse filtritesse
Tähtis pole niivõrd see, millist coaching´u mudelit kasutada, kuivõrd see, kuidas teist kuulata ja kuuldu põhjal tagasipeegeldusi teha, et aidata coach´itaval endast teadlikumaks saada ja ärgitada teda oma mõtteid kriitilisemalt vaatlema.
Marcia julgustab testima coach´itava tõlgendusi ja oletusi. Oluline on märgata emotsionaalseid nihkeid vestluses, nii et coach´itav teadvustaks midagi uut, mitte ei piirduks juba olemasolevate mõtete ümberkorraldamisega. Läbi raamatu kumab Marcia sügav uskumus, et coach ise on suurim tööriist coach´itava hüvanguks. Ta soovitab tunnetada coach´itava emotsionaalseid muutusi ning kasutada uudishimu, et uurida välja, mis selle põhjustas.
Raamat: "Coach´i inimest, mitte probleemi"
Autor: Marcia Reynolds
Lehekülgi: 216
Kirjastus: Äripäev
Loe näidislehekülgi siit.
Vaata ka juhtimiskonverentsi „Coaching 2023 PAUS“ programmi: https://bit.ly/3HvTI5Q.
Kestvad lahendused kerkivad pinnale siis, kui mõtteid on korrastatud ja avardatud
Negatiivsete mõttemustrite peatamiseks peab keegi teine meie mõtteid meile tagasi peegeldama, küsides küsimusi, mis panevad juurdlema: miks me niimoodi mõtleme. Peegeldaval uurimisel näeb coach´itav oma uskumusi, nagu need oleks uurimiseks lauale laotatud. Nõnda näeb ta oma loogikas peituvaid lünki ja iganenud seisukohti, saab hinnata uskumusi ning selgitada välja valikuid mõjutavaid hirme ja soove.
Coaching vs. nõu andmine või tagasiside
Autor usub siiralt, et coaching on lähenemine, mis on juhtimises tulemuslikum ja kõikidele osapooltele kasulikum kui harjumuspärane nõu andmine või tagasiside. Ta toob välja, et paljud juhid arvavad, et lihtsam on anda nõu kui võtta aega ja coach’ida teist ise lahendusi leidma. Nad ei saa aru, et aja säästmise asemel nad hoopis raiskavad seda. Kasulik teave, mida juhid tagasisidena annavad, tekitab tihti hoopis kaitsereaktsiooni või alandab enesekindlust, vähendades algatusvõimet ja uuenduslikkust.
Olla kohal on palju tähtsam kui olla ideaalne
Coach’ide vastutus on luua turvamull, et inimene saaks end mõnusalt iseendana tunda. Marcia kirjeldab võtteid, kuidas oma kohalolekut seadistada: enne kliendiga kohtumist tuleb teadlikult valida, kuidas soovid end tunda. Coach’i emotsioonid mõjutavad teise turvatunnet palju rohkem kui valitud sõnad.
Lõpetuseks tõstaksin esile autori sõnumi: coaching on väärtuslik põhjusel, et mitte keegi ei muuda oma mõtteviisi ise. Isiklik vägi tuleb sellest, kui inimene tunneb, et teda nähakse, temast hoolitakse ja peetakse lugu.
Soovin kõikidele häid mõttepartnereid!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.09.24, 18:05
Ajateenistuse läbinud töötajad teenivad aastas ligi 2500 eurot rohkem ning on kõrgema stressitaluvusega
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele