8 elulist küsimust ja vastust töölepingu nüansside kohta
Olulistele küsimustele töölepingu lõpetamise, eritingimuste, erakorralise ülesütlemise jm teemal vastab advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat ning Äripäeva tööõiguse teabevara toimetaja Kristi Sild.
Töötajale on saadetud avaldus tähitud kirjaga töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta TLS-i § 88 lg 1 kohaselt 30 novembril (k.a). Kolm päeva hiljem tuleb teade riigiportaalist, et nimetatud töötajale on avatud haigusleht täpselt samast kuupäevast. Sisuliselt tähendab see siis, et tema vabastamine on õigustühine. Kuidas edasi toimetada?
Lugejate küsimustele puhkusetasu ja riigipühadel töötamise tasu maksmise kohta vastavad Tööinspektsiooni nõustamisjurist Sandra Kuus ja peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Olen personalijuht ja ühtlasi töökeskkonnaspetsialist. Tahtsin tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi iseteeninduse kaudu meie ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi üles laadida, aga sain teada, et mul ei olegi sellele süsteemile ligipääsu ja meie välismaalasest juhatuse liige ei saa ka sinna süsteemi sisse. Kuidas saan siis nüüd riskianalüüsi tööinspektsioonile esitada, nagu seadus nõuab?
Kas 1. märtsil jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused tähendavad muu hulgas seda, et seadus hakkas kehtima ka kõigile teenuseosutajatele ehk käsundisaajatele, töövõtjatele, maakleritele, agentidele jne?
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.