Autor: Signe Vesso, PhD • 18. jaanuar 2023

Muutuste toetamiseks peab tekkima enam-vähem ühes suunas vaatav laiem kandepind. Kaasatus, mõistmine ja aksepteerimine on omal kohal nii igapäevases suhtluses kui ka ettevõttes tervikuna oma visiooni poole liikumisel. Aeg ja refleksioonivõime on peamised edutegurid. Peame aru saama, mis toimub ja miks.

Mis toimub meeskonna supervisioonis?

Supervisioon aitab meeskonnal liikuda sellest kohast, kus ollakse, soovitud tulevikku. Tegeletakse konkreetse meeskonna teemadega!

Supervisioonist on reaalne kasu, sest elluviimine on selle protsessi oluline osa. Supervisioon aitab meeskonnal üheskoos muutusi luua ja/või reageerida parimal viisil muudatustele väljastpoolt.

Supervisiooni võib kirjeldada ka protsessina, kus meeskond hingab ja õpib. Hingamispausi on vaja tegutsemise üle järele mõtlemiseks, analüüsiks ja korrigeerimiseks – kas me teeme õigeid asju ja kas teeme neid asju õigesti? Tegutsemine on palju tulemuslikum, kui see on läbimõeldud ja uute lahendustega rikastatud.

Supervisiooni võtmemõiste on refleksioon, mis tähendabki enese ja oma tegutsemise analüüsi, läbimõtlemist ja selle abil uute võimaluste nägemist.

Supervisioonis aidatakse meeskonnal tervikuna ning igal meeskonnaliikmel eraldi püstitada endale eesmärke, töötada välja süsteeme nende ellurakendamiseks ja toetatakse igakülgselt nende saavutamist.

Supervisiooni protsessis teadvustavad meeskonna liikmed oma ressursse ja leiavad võimalusi kogu oma võimekust ja potentsiaali kasutusele võtta. Väga tähtis on võimalus üheskoos oma tööprobleemidele parimaid lahendusi leida ja nende põhjal motiveeritult tegutseda.

Tulemuslikkuse tagab supervisiooniprotsessi etapiviisilisus, s.t regulaarsed kohtumised, mille sagedus on kokku lepitud. Eriti oluline on siin pikema ajaperioodi efekt, kuna uute hoiakute ja käitumisharjumuste kujunemine vajab püsivat hoolt.

Minu praktikas enamasti meeskonna supervisiooni igal järgmisel kohtumisel toimub esimese rituaalina üksteise teavitamine vahepealsetest saavutustest, juba elluviidud tegevustest. Väga oluline on ka meeskonnakaaslaste tagasiside üksteisele, mida positiivset nemad on märganud. Edu märkamine ja tähistamine on soovitud muutuste ellukutsumiseks erakordse tähtsusega.

Järgneb uute lahenduste ja valikute leidmine edaspidiseks.

Vajadusel aitab superviisor kolleegidel omavahel emotsionaalseid ja keerulisi teemasid läbi rääkida, dialoogi pidada. Supervisiooni teemaks võivad olla nt omavahelised suhted meeskonnas, nii kinni jooksnud kui edukalt lahendatud klientidega seotud juhtumid, töökorralduslikud küsimused.

Supervisioon erineb meeskonnakoolitustest selle poolest, et koolitustel on koolitajal ettevalmistatud sisu ja tema on ekspert, supervisioonis on aga kõik võrdsed ja aktiivsed osalised. Superviisori roll on toetada grupiliikmetel üheskoos sisu loomist. Igaüks saab välja tuua küsimused, mis tema jaoks lahendamist vajavad või mille edukat lahendamist ta tahaks teistega jagada. Koos otsustatakse, milliste küsimuste käsitlemine vastab kõige paremini koosolijate huvidele.

Olen kasutanud ka mõõdikuid supervisiooniprotsessi tulemuste analüüsimiseks, nt hindavad osalejad enne ja pärast supervisiooni protsessi nende jaoks olulisi teemasid (neid milles nad muutust soovivad).

Mida supervisiooni protsess meeskonnale annab?

• Meeskonnaliikmed teadvustavad oma ressursse ja leiavad võimalusi kogu oma võimekust ja potentsiaali kasutusele võtta.

• Üheskoos leitakse oma tööprobleemidele parimaid lahendusi ja motivatsiooni tegutseda.

• Tekib ülevaade kolleegide tööülesannetest ja eesmärkidest. Paraneb arusaam ülesannetest, funktsioonidest ja rollidest.

• Probleemid ei kuhju juhile ja need lahendatakse koostöös.

• Paraneb info liikumine ja kommunikatsioon.

• Suureneb omavaheline usaldus, inimeste initsiatiiv ja vastutuse võtmine.

• Paraneb toodede ja teenuste kvaliteet.

• Ennetab ülekoormust ja läbipõlemist.

• Kasvab koostöö ja juhtimise tulemuslikkus.

PANE TÄHELE!

Kui sinu töö on seotud inimestega, tule õppima supervisiooni tehnikaid konverentsi “Supervisioon 2023: Sein on ees?” praktikumides. Programmi näed SIIT. Konverentsile on saadaval viimased 38 kohta.

Mõni näide minu praktikast, kui meeskond on tellinud supervisiooni:

• Muudatuste puhul – nt muutuvad tööülesanded, uued rollid, uued eesmärgid, meeskondade ühinemine, jagunemine jms.

• Meeskonnatöö tõhustamiseks – nt suhted meeskonnas, usaldus, motivatsioon, üksteise aitamine, eesmärkide suunas töötamine, vastutus, initsiatiiv, info liikumine, kommunikatsioon.

• Töö efektiivsuse tõstmiseks – nt ebaühtlane töökavliteet, tööjaotus, klientide kaebused, tööprotsesside läbimõtlemine ja tõhustamine.

• Positiivsete muudatuste loomiseks – meeskonna julge unistus, ühised eesmärgid, igaühe personaalne roll eesmärkide poole liikumisel, väärtused, tegevusplaanid, elluviimise juhtimine.

• Meeskonna liikmete eneseareng – nt oma töö analüüs, mis on hästi ja mida saaks paremini teha, üksteiselt õppimine, parimate praktikate jagamine.

• Probleemide lahendamiseks – nt probleemide kaardistamine, ressursside kaardistamine, lahenduste leidmine, valitud lahenduste elluviimine.

• Väärtuste ellurakendamiseks – kuivõrd kokkulepitud väärtused erinevad igapäevapraktikast, milliseid väärtusi tahame tugevdada ja kuidas.

• Koostöö arendamiseks kolmandate osapooltega - teised osakonnad, tellijad jm.