Pereettevõtluses võib olla päris keeruline tööd ja pereelu lahus hoida

Soome pereettevõtet SOL Balticsit juba 11 aastat juhtinud Rinel Piusi teekond ettevõtte juhiks sai alguse tema enda initsiatiivil. “See on hea lugu. Ma tegelikult ise helistasin neile, ütlesin, et ma olen tööturul saadaval, ja küsisin, kas on midagi pakkuda.”

„Esmapilgul võiks tunduda, et mis pingetest perekondliku sideme ja nähtamatu usaldusniidi tingimustes saab rääkida, aga reaalsus on, et pingeid tuleb ette igas pereettevõttes,“ jagas psühholoog ja juhtimisnõustaja Eva-Maria Kangro enda kogemusi. Pingeid on nii põlvkondade vahel, aga ka õdede-vendade ja abikaasade vahel ning väga mitmes formaadis.

“Seoses kodus töötamisega on paljudes ettevõtetes inimesed üksteisest kaugeks jäänud ja tiimitunnet ei ole enam,” jagasid Kaamos Groupi osanikud ja õed Teele Jõeleht ja Juulika Vahter pereettevõtlusele keskenduvas saates “Võitjate põlvkonnad”.

Ma ei tahtnud veeta suuremat osa oma elust suvaliste töökaaslastega ja seega läks õnneks, et meie oskused vennaga klappisid ja enda ärile aluse panime, rääkis pereettevõtlusele pühendatud raadiosaates Mihkel Vetemaa, kes on koos venna Erik Martin Vetemaaga rajanud finantsala idufirmale Bilance.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.