Autor: Personaliuudised.ee • 3. jaanuar 2020

Õnnitleme Kaijat, mõjukaimat personalijuhti 2019! Ajakirja persooniloos jagab ta oma kogemusi ning saame korraks piiluda ka Elisa personalitöö telgitagustesse. Palju õnne, Hela Ojasaar, Eesti Rahvusraamatukogu kvaliteedispetsialist, ja Katrin Kristall, Circle K Eesti AS personalispetsialist-treener, tunnustuse eest sisekoolitajatena. Hela ja Katrini ning teiste tublide sisekoolitajate kogemustest saab lugeda järgnevatest Personali Praktikutest.

Uue aasta algus tähendab uue majandusaasta ning mõned kuud tagasi seatud eesmärkideni jõudmise teekonna algust. Arvatavasti on teil kirjeldatud ka mõõdikud, mille jälgimine annab ülevaate tulemuse poole liikumisest või vajalikest muudatustest. Ilona Lott kirjutab personalitöö valdkonna mõõdikutest, kindlasti on neist oma töö tõhustamisel abi.

Orsolya Soosaar Eesti Pangast toob meieni Eesti tööjõumaksude võrdluse teiste riikidega. Majanduskasv lähiaastatel prognoosi kohaselt küll aeglustub, kuid surve töötasudele pole kuskile kadumas. Elame avatud maailmas ja avatud on ka meie tööjõuturg. Nii peamegi teadma, mis seda globaalselt mõjutab ning millega tuleb pikemas perspektiivis planeerides ja tööjõukulusid kavandades arvestada.

Liituda tasub peresõbraliku tööandja märgise programmiga. Märgisele kandideerimise tähtaeg on jaanuari lõpus. Ajakirjas on kaks kogemuslugu organisatsioonidelt, kes on tänaseks märgise kätte saanud. Tooelu.ee lehelt leiab kõik kandideerimiseks vajamineva.

Rõõmsat tegutsemist!

Ene Olle

Kaija Teemägi – üks jalg tööandja, teine töötaja paadis (Urve Vilk)

Selle aasta mõjukaimaks personalijuhiks valitud Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi peab oluliseks nii töötajate kui ka juhtkonna ootusi. Personaliinimene peab olema vahelüli, kes teeb töötajate elu võimalikult põnevaks, tagades samas ettevõtte edu, usub ta.

Esimest korda puutus Kaija Teemägi personaliteemadega kokku kindlustusvaldkonnas, kust tema karjäär alguse sai. Ta on töötanud nii vara- kui ka elukindlustuses ning olnud seotud teise samba ja investeerimisriskiga elukindlustustoodete turule tulemisega. „Elukindlustuse poolel tekkis mul oma väike tiim, kellega toimetasin, tehes peamiselt kahte asja: värbasin nõustajaid tööle ja õpetasin neid koos paari abilisega välja.”

Keerukad vaidlused töötaja vaimse tervise teemal (Tambet Toomela, Erika Tuvike, Marja Stina Saaliste)

Psühhosotsiaalsete ohuteguritega on seotud praktilised iseärasused, mis muudavad selle pinnalt kerkivad töövaidlused keeruliseks, sest puuduvad kriteeriumid hindamaks, kas töötaja vaimse tervise häired on seotud tööga. Oluline areng töökeskkonna ohutuse tagamisel toimus 2019. aasta alguses, kui töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestati varasemat psühholoogilist ohutegurit oluliselt täiendades psühhosotsiaalse ohuteguri mõiste, millega teadvustati sotsiaalsete tegurite rolli töötaja vaimse tervise häirete kujunemisel ja kohustati tööandjaid võtma meetmeid psühhosotsiaalsetest ohuteguritest lähtuva terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks.

KKK: õnnetuste vältimine raskuste tõstmisel (vastab Rein Reisberg)

Meie tootmistsehhides tuleb palju käsitsi raskusi tõsta. Kõigil teisaldustöödel ei saa paraku inimesi masinaga asendada. Mida peaksime arvestama tõstetööde korraldamisel, et töötajatel ei tekiks tervisekahjustusi?

Raskuste teisaldamisel tekkida võivat füüsilist ülekoormust seostatakse tavaliselt kas kutsehaigusega või tööst põhjustatud haigusega. Üldistatult on viiest registreeritud haigestumisest neli luu- ja lihaskonna ülekoormushaigestumised. Need haigused kujunevad välja pikema aja jooksul.

Võrdne kohtlemine ning mitmekesine ja kaasatud töötajaskond (Taimi Elenurm)

Inimeste sotsiaalsete tunnuste alusel väärtustamine tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ressursside, võimu ja omandi osas ning tähendab mitmetele ühiskonnagruppide madalat staatust ja vähesemat kaasatust. Ebavõrdse kohtlemise allikateks võivad olla teadlikult või alateadlikult omaksvõetud uskumused ja hoiakud, mis peegeldavad ühiskonnas levinud stereotüüpseid ettekujutusi, norme ja ootusi erinevate ühiskonnagruppide suhtes. See mõjutab omakorda nende inimeste enesemäärangut, enesehinnangut, võimalusi ja reaalseid võimusuhteid ühiskonnas.

Eesti tööjõumaksud rahvusvahelises võrdluses (Orsolya Soosaar)

Keskmise brutopalga juures, mis 2019. aastal on Eestis ligikaudu 1400 eurot kuus, jääb töötajale kätte 1157 eurot ja tööandja tööjõukulu on kokku 1873 eurot. Tihti väljendatakse üllatust ja nördimust, et ühe kätte saadud euro kohta tuleb riigile maksta tervelt 61 senti. Samuti heidetakse sageli ette sotsiaalmaksu kõrget, 33% määra. Tõepoolest, liiga kõrged tööjõumaksud pärsivad riigi konkurentsivõimet. Kui varem põhjendati kapitali madalat maksustamise taset kapitali liikuvusega, siis liikuva tööjõu ajastul võivad liialt kõrged tööjõumaksud peletada paremad töötajad välismaale.

Mida ja kuidas mõõta personalijuhtimises? (Ilona Lott)

Ettevõtte kõige kallim vara on inimesed, eriti talendid – tugeva töösoorituse ning arengupotentsiaaliga töötajad. Personalivaldkonna professionaalide ülesanne on talente leida, ligi meelitada ja hoida. aljudes artiklites ja raamatutes kirjeldatakse suurt hulka mõõdikuid, mis oleksid personalitöös justkui kohustuslikud, sest on nii kaua kasutusel olnud ning ära proovitud. Tõde on paraku see, et universaalseid mõõdikuid ei ole olemas. Igal ettevõttel ja tööstusharul on oma eripära. Mis töötab ühes ettevõttes, ei pruugi olla tulemuslik teises.

Kutsetunnistusest on kasu tervele organisatsioonile (Ly Malk)

Levinud arusaama järgi on kutsetunnistusest kasu vaid töötajale ning sedagi siis, kui kavas tööd vahetada ja kasutada tunnistust kandideerimisel konkurentsieelisena. Tegelikult peaks kutsetunnistus olema töötaja professionaalse kompetentsuse arendamise oluline osa. Tänavu otsustasime ABB personaliosakonna kolleegidega üheskoos taotleda personalitöö valdkonna kutsetunnistused, kuigi keegi meist ei otsinud uut tööd. Meie eesmärk oli end kõrvutada kutsestandardites kirjeldatud kompetentsidega, selgitada välja oma tugevused ning saada teadlikuks erialastest pimealadest, et leida võimalus edaspidiseks enesearenguks.

Töösuhte alustamine tööandja vaatenurgast (Elina Soomets, Jana Karilaid, Marit Tisler)

Millest algab töösuhe? Ennekõike sellest, et vastastikku usutakse ja loodetakse, et teineteisele saab olla kasulik ning vajalik. Seega, kui te värbate uusi inimesi ja olete otsustanud kellegi juba oma pardale tuua, siis enne võiks teil juhi ja tööandjana olla usk sellesse inimesesse. Olete töötaja juba värvanud konkreetselt selle arusaama pinnalt, et see inimene on teile vajalik.

Tallinna Tehnikakõrgkooli tee peresõbraliku tööandja märgiseni (Elo Viljus)

Peresõbraliku tööandja märgise programmi fookuses olevate teemadega tegelevad mingil määral kõik tööandjad, kuid selles projektis osalemine annab võimaluse pere- ja töötajasõbralikkusele teadlikult läheneda. Tallinna Tehnikakõrgkool liitus peresõbraliku tööandja programmiga 2017. aasta kevadel. Esimeses etapis kaardistati asutuse hetkeolukord. Teises etapis valiti välja valdkonnad, millele kõrgkool soovis programmi raames enim keskenduda. Kolmandas etapis pidi kõrgkool tööandjana valitud tegevuskava rakendama, kusjuures programmis edenemist hinnati 2018. aastal vahehindamisega, kus konsultant ja eksperdid andsid hinnangu senistele tegevustele ning jagasid soovitusi parendusteks.

Oskusi õpetad, suhtumist mitte (Annekatrin Rattiste, Kai Miller)

Inimese väärtused peavad sobima ettevõtte omadega. Oskusi saame alati õpetada või täiendada, aga suhtumine peab kohe paigas olema, ütleb tänavu peresõbraliku tööandja kuldmärgise pälvinud ettevõtte Iglu personalijuht Annekatrin Rattiste. Muu hulgas rääkis ta lähemalt, miks kuldmärgise programmist osa võeti ning milline on ettevõtte värbamis- ja sisseelamisprotsess.

Personalitöö 12 trendi 2020. aastal (tõlkinud Kaisa-Kitri Niit)

Uuel aastal väärivad personalitöö trendidest tähelepanu näiteks töö käigus õppimine, holistiline personalitöö, kaasav juhtimine ja plokiahela läbimurre. On suundumusi, mis igal aastal ei muutu, näiteks kollektiivselt isikupõhisele lähenemisele; olemasolevat jätkavalt olulisi muutusi käivitavale tehnoloogiale; aeglaselt kiirele ja veel kiiremale tempole jne.

Pühadejärgne töömasendus (tõlkinud Kaisa-Kitri Niit)

Brittidel on raske pärast aastavahetust tööle naastes end produktiivsena tunda, selgub hiljutisest uurimusest. Tulemused näitavad, et brittidel kulub pärast pühi tööle tagasi minnes keskmiselt neli päeva selleks, et tööeluga jälle harjuda. 2000 täiskasvanut hõlmanud küsitlus leidis, et enamik inimesi hakkab korralikult toimima alles siis, kui peaaegu terve töönädal on möödunud. Uuesti kohanemine varase hommikuse ärkamisega, pühade ajal mäekõrguseks kuhjunud tööülesanded ja tihe suhtlemine keeruliste klientidega võivad jaanuari alguses vägagi rusuvalt mõjuda.

Välisuudised: noortel on tööturul raske (tõlkinud Kaisa-Kitri Niit)

2008. aasta majanduslangus tõi kaasa struktuurilised muudatused Iirimaa tööturul ja selgub, et mõni töötajate grupp on teistest maha jäänud. Euroopa Sotsiaalfondist toetatud riikliku pereelu ja töö ühildamise projekti raames doteerib aga Slovakkia valitsus töökohtade loomist tööotsijatele.

Huvi tööpakkumise vastu kaob, kui ei mainita mitterahalisi hüvesid (tõlkinud Kaisa-Kitri Niit)

Kolmandik Kanada töötajatest kaotab huvi tööpakkumise vastu, kui ettevõte ei maini pakkumises mitterahalisi hüvesid. Millised on aga Ameerika Ühendriikide kõige ohtlikumad ametid jaekaubanduses?

Välispraktika: töö on osa identiteedist (tõlkinud Kaisa-Kitri Niit)

Uuringust selgus, et austraallased väärtustavad tööl rohkem õnnelikkust ja häid tingimusi kui töötasu. Ühendkuningriigis aga selgus, et rohkem kui pooled töötajad tunnevad end tööl üksikuna.