Personali Praktik, jaanuar 2020

Õnnitleme Kaijat, mõjukaimat personalijuhti 2019! Ajakirja persooniloos jagab ta oma kogemusi ning saame korraks piiluda ka Elisa personalitöö telgitagustesse. Palju õnne, Hela Ojasaar, Eesti Rahvusraamatukogu kvaliteedispetsialist, ja Katrin Kristall, Circle K Eesti AS personalispetsialist-treener, tunnustuse eest sisekoolitajatena. Hela ja Katrini ning teiste tublide sisekoolitajate kogemustest saab lugeda järgnevatest Personali Praktikutest.

Uue aasta algus tähendab uue majandusaasta ning mõned kuud tagasi seatud eesmärkideni jõudmise teekonna algust. Arvatavasti on teil kirjeldatud ka mõõdikud, mille jälgimine annab ülevaate tulemuse poole liikumisest või vajalikest muudatustest. Ilona Lott kirjutab personalitöö valdkonna mõõdikutest, kindlasti on neist oma töö tõhustamisel abi.

Orsolya Soosaar Eesti Pangast toob meieni Eesti tööjõumaksude võrdluse teiste riikidega. Majanduskasv lähiaastatel prognoosi kohaselt küll aeglustub, kuid surve töötasudele pole kuskile kadumas. Elame avatud maailmas ja avatud on ka meie tööjõuturg. Nii peamegi teadma, mis seda globaalselt mõjutab ning millega tuleb pikemas perspektiivis planeerides ja tööjõukulusid kavandades arvestada.

Meie tootmistsehhides tuleb palju käsitsi raskusi tõsta. Kõigil teisaldustöödel ei saa paraku inimesi masinaga asendada. Mida peaksime arvestama tõstetööde korraldamisel, et töötajatel ei tekiks tervisekahjustusi?

Raskuste teisaldamisel tekkida võivat füüsilist ülekoormust seostatakse tavaliselt kas kutsehaigusega või tööst põhjustatud haigusega. Üldistatult on viiest registreeritud haigestumisest neli luu- ja lihaskonna ülekoormushaigestumised. Need haigused kujunevad välja pikema aja jooksul.

Inimeste sotsiaalsete tunnuste alusel väärtustamine tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ressursside, võimu ja omandi osas ning tähendab mitmetele ühiskonnagruppide madalat staatust ja vähesemat kaasatust. Ebavõrdse kohtlemise allikateks võivad olla teadlikult või alateadlikult omaksvõetud uskumused ja hoiakud, mis peegeldavad ühiskonnas levinud stereotüüpseid ettekujutusi, norme ja ootusi erinevate ühiskonnagruppide suhtes. See mõjutab omakorda nende inimeste enesemäärangut, enesehinnangut, võimalusi ja reaalseid võimusuhteid ühiskonnas.

Keskmise brutopalga juures, mis 2019. aastal on Eestis ligikaudu 1400 eurot kuus, jääb töötajale kätte 1157 eurot ja tööandja tööjõukulu on kokku 1873 eurot. Tihti väljendatakse üllatust ja nördimust, et ühe kätte saadud euro kohta tuleb riigile maksta tervelt 61 senti. Samuti heidetakse sageli ette sotsiaalmaksu kõrget, 33% määra. Tõepoolest, liiga kõrged tööjõumaksud pärsivad riigi konkurentsivõimet. Kui varem põhjendati kapitali madalat maksustamise taset kapitali liikuvusega, siis liikuva tööjõu ajastul võivad liialt kõrged tööjõumaksud peletada paremad töötajad välismaale.

Ettevõtte kõige kallim vara on inimesed, eriti talendid – tugeva töösoorituse ning arengupotentsiaaliga töötajad. Personalivaldkonna professionaalide ülesanne on talente leida, ligi meelitada ja hoida. aljudes artiklites ja raamatutes kirjeldatakse suurt hulka mõõdikuid, mis oleksid personalitöös justkui kohustuslikud, sest on nii kaua kasutusel olnud ning ära proovitud. Tõde on paraku see, et universaalseid mõõdikuid ei ole olemas. Igal ettevõttel ja tööstusharul on oma eripära. Mis töötab ühes ettevõttes, ei pruugi olla tulemuslik teises.

Levinud arusaama järgi on kutsetunnistusest kasu vaid töötajale ning sedagi siis, kui kavas tööd vahetada ja kasutada tunnistust kandideerimisel konkurentsieelisena. Tegelikult peaks kutsetunnistus olema töötaja professionaalse kompetentsuse arendamise oluline osa. Tänavu otsustasime ABB personaliosakonna kolleegidega üheskoos taotleda personalitöö valdkonna kutsetunnistused, kuigi keegi meist ei otsinud uut tööd. Meie eesmärk oli end kõrvutada kutsestandardites kirjeldatud kompetentsidega, selgitada välja oma tugevused ning saada teadlikuks erialastest pimealadest, et leida võimalus edaspidiseks enesearenguks.

Millest algab töösuhe? Ennekõike sellest, et vastastikku usutakse ja loodetakse, et teineteisele saab olla kasulik ning vajalik. Seega, kui te värbate uusi inimesi ja olete otsustanud kellegi juba oma pardale tuua, siis enne võiks teil juhi ja tööandjana olla usk sellesse inimesesse. Olete töötaja juba värvanud konkreetselt selle arusaama pinnalt, et see inimene on teile vajalik.

Peresõbraliku tööandja märgise programmi fookuses olevate teemadega tegelevad mingil määral kõik tööandjad, kuid selles projektis osalemine annab võimaluse pere- ja töötajasõbralikkusele teadlikult läheneda. Tallinna Tehnikakõrgkool liitus peresõbraliku tööandja programmiga 2017. aasta kevadel. Esimeses etapis kaardistati asutuse hetkeolukord. Teises etapis valiti välja valdkonnad, millele kõrgkool soovis programmi raames enim keskenduda. Kolmandas etapis pidi kõrgkool tööandjana valitud tegevuskava rakendama, kusjuures programmis edenemist hinnati 2018. aastal vahehindamisega, kus konsultant ja eksperdid andsid hinnangu senistele tegevustele ning jagasid soovitusi parendusteks.

Inimese väärtused peavad sobima ettevõtte omadega. Oskusi saame alati õpetada või täiendada, aga suhtumine peab kohe paigas olema, ütleb tänavu peresõbraliku tööandja kuldmärgise pälvinud ettevõtte Iglu personalijuht Annekatrin Rattiste. Muu hulgas rääkis ta lähemalt, miks kuldmärgise programmist osa võeti ning milline on ettevõtte värbamis- ja sisseelamisprotsess.

Uuel aastal väärivad personalitöö trendidest tähelepanu näiteks töö käigus õppimine, holistiline personalitöö, kaasav juhtimine ja plokiahela läbimurre. On suundumusi, mis igal aastal ei muutu, näiteks kollektiivselt isikupõhisele lähenemisele; olemasolevat jätkavalt olulisi muutusi käivitavale tehnoloogiale; aeglaselt kiirele ja veel kiiremale tempole jne.

Brittidel on raske pärast aastavahetust tööle naastes end produktiivsena tunda, selgub hiljutisest uurimusest. Tulemused näitavad, et brittidel kulub pärast pühi tööle tagasi minnes keskmiselt neli päeva selleks, et tööeluga jälle harjuda. 2000 täiskasvanut hõlmanud küsitlus leidis, et enamik inimesi hakkab korralikult toimima alles siis, kui peaaegu terve töönädal on möödunud. Uuesti kohanemine varase hommikuse ärkamisega, pühade ajal mäekõrguseks kuhjunud tööülesanded ja tihe suhtlemine keeruliste klientidega võivad jaanuari alguses vägagi rusuvalt mõjuda.

2008. aasta majanduslangus tõi kaasa struktuurilised muudatused Iirimaa tööturul ja selgub, et mõni töötajate grupp on teistest maha jäänud. Euroopa Sotsiaalfondist toetatud riikliku pereelu ja töö ühildamise projekti raames doteerib aga Slovakkia valitsus töökohtade loomist tööotsijatele.

Kolmandik Kanada töötajatest kaotab huvi tööpakkumise vastu, kui ettevõte ei maini pakkumises mitterahalisi hüvesid. Millised on aga Ameerika Ühendriikide kõige ohtlikumad ametid jaekaubanduses?

Uuringust selgus, et austraallased väärtustavad tööl rohkem õnnelikkust ja häid tingimusi kui töötasu. Ühendkuningriigis aga selgus, et rohkem kui pooled töötajad tunnevad end tööl üksikuna.