Üks suurimaid mõttevigu töökeskkonnas on stereotüpiseerimine. Kanname ühele inimrühmale üle mingid omadused, arvates, et kõik sellesse rühma kuuluvad inimesed on ühesugused.
Ühes organisatsioonis pikalt töötavad inimesed on stabiilsed, tulemuslikumad, mugavustsoonis ning muutuste vastu. Need, kes on organisatsioonis alles uued, nemad ei tea midagi, nad on õhinapõhised, kuid on ka ambitsioonikad ja julged. Noored on energilised, enesekindlad, õppimishimulised, uuenduslikud aga ka mõtlematud ja kõiketeadjad. Eakad seevastu kogenud ja hoolivad aga ka aeglased, konservatiivsed, tüdinud ja haiged.
Need ei ole minu enda sõnad, niimoodi on kirjeldanud erinevad tiimid, kellega tiimitöö tõhustamise eesmärgil koostööd olen teinud. Tasub kriitiliselt mõelda ja küsida, kas kõik nimetatud omadused on tõesti igale sellesse gruppi kuuluvale inimesele omased. Täiesti kindel vastus on ei - kõik noored ei ole mõtlematud, vanad haiged jne.
Jagan siinkohal 5 praktilist harjutust, mida tiimikoosolekul läbi viia, et oma meeskond paremini koos tööle panna, seda kaasamise vaatenurgast ja pidades silmas teadlikku lähenemist kallutatud mõtlemisele.
Et uurida, millist stereotüpiseerimist sinu tiimis esineb, tee läbi harjutus, kus kogu tiim toob välja omadusi selle kohta, millised on nende arvates näiteks eri põlvkondade esindajad, millised mehed/naised, eestlased/välismaalased või ükskõik milline võrdlus, kus soovid enda tiimi märkamist tõsta. Kirjuta need omadused paberile ja arutlege tiimis, kas tõesti on kõik omadused omased kõigile selle grupi esindajatale. See arendab kriitilist mõtlemist ja annab hea aluse vestluseks, kus mõttevigadest rääkides meeskond arutleb ja jõuab mõistva suhtumiseni. Niiviisi paraneb tiimi koostöö – tekib ahhaa-efekt: „Ma ei ole tõesti sellest mitte kunagi niimoodi mõelnud!“
Jaga tiimikaaslased paaridesse, eelistatult vastandlikkuse alusel. Näiteks pikaaegne kolleeg koos lühikest aega töötanud kolleegiga; keegi, kes töötab peakontoris, ja keegi, kes töötab hajustiimis linnast/riigist väljas jne. Palu inimestel kirjutada paberile asju, mida nad arvavad, et võivad enda vastas oleva inimese jaoks olla rasked ja väljakutset esitavad, ning lase inimestel seejärel kirjapandut omavahel ja suures grupis jagada. Oluline on, et mõtted saaksid füüsiliselt kirja pandud – võtke selleks aega. Niimoodi mõeldakse küsimus põhjalikult läbi ja see ei anna võimalust jääda ebamääraseks või liialt üldistavaks. Niisugune harjutus annab taas edasise koostöö korraldamiseks ideid, taipamisi ja viise, kuidas meeskonnatöö sujuvamaks muuta.
Meeskondades, kus töötavad koos inimesed eri põlvkondadest, on koostöö strateegiline juhtimine eriti oluline. Tee harjutus, kus võimaldad kõigil heita pilgul sellele, mis olnud ja mis on hetkeolukord. Palu kogu tiimil seista ühel joonel ja küsi küsimusi vastavalt sellele, mis vajab tähelepanu. Näiteks kui töömeetodid on suuresti muutunud, palu ette astuda neil, kes enda karjääri jooksul on kohtumisi protokollinud pastakaga märkmikusse kirjutades, ja seejärel neil, kes kasutavad protokollimiseks AI tuge ja kellel võib-olla isegi ei ole vihikut-pastakat.
Siinkohal on tegemist väga üldise näitega, ent mõeldes oma tiimile ja sellele, mis vajab tähelepanu, kerkivad sobivad küsimused kindlasti hõlpsasti esile. Kusjuures – seda harjutust tehes ei pea tingimata olema tegu ainult tööalaste küsimustega. See sobib suurepäraselt ka meeskonna ühtsuse tugevdamiseks ja üksteise tundmaõppimiseks.