Töötervishoiukontrolli dokumentatsioon kolib täielikult digimaailma

Libisemised, komistamised ja „napikad“ jäävad sageli tähelepanuta, kuigi just neist algab tööõnnetuste ennetamine. Tööinspektsiooni kogemus näitab, et ohutum töökeskkond sünnib siis, kui iga juhtumit uuritakse sisuliselt ja fookus on õppimisel, mitte süüdlase otsimisel.

Kõik Tööinspektsiooni kontrollid ei toimu etteteatamisega ning see tekitab tööandjates sageli küsimusi ja ärevust. Etteteatamata kontrolli eesmärk on saada tegelik ülevaade töökeskkonnast ja töökorraldusest ning hinnata, kas nõudeid järgitakse ka igapäevases töös.

Toetame töötervishoius sisutühja bürokraatia vähendamist, kuid tööandja kohustustest vabastamine ei tohi olla ainus eesmärk, kirjutasid Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu asutajad Merle Harjo, Ulla Ilisson ja Ain Aaviksoo Äripäevas.

Tööinspektsiooni spetsialist selgitab, et ettevõtete järelevalvesse sattumine ei tähenda automaatselt probleeme, valik tehakse riskide, juhuvaliku, sihtkontrollide või vihjete alusel.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.