HRxTech 2024: kuidas AI muudab personalitööd – ettekanded ja hetked sõnas ja pildis
Konverentsipäeva juhatas sisse globaalne värbamisjuht Renita Käsper, kes tegi ülevaate, mis on maailma HR-tehnoloogiates aastaga muutunud ja kus suunas personalitöö tehnoloogia on arenenud.
Lootust, et robot võtab töö üle, inimtööjõudu enam ei vajata ja me võime südamerahus kolida maale kanu kasvatama, Renita sõnul ei ole, kuigi ta nimetab nt raamatupidamist, dataga seotud valdkondi, raportite ja presentatsioonide loomist, esmatasandi programmeerimist ja muud sarnast kui ameteid, mida tulevikus vaja ei lähe. Alles jäävad inimesed, kes lahendavad probleeme ja oskavad kõige rohkem kasutada oma pehmeid oskusi ning on õppinud, kuidas AI-ga koostööd teha.
Peamiste arengusuundade ja personalijuhtimise tuleviku kujundajatena HR-tehnoloogia maailmas nimetab Käsper (paljude teiste hulgas) tehisintellekti ja automatiseerimise kasvavat kasutamist, tööandja brändi ja töötajakogemuse keskset rolli ning andmeanalüütika tähtsuse suurenemist, samuti kaug- ja hübriidtöö jätkuvat levikut, töötajate vaimse tervise ja heaolu tehnoloogiate kasutuselevõttu, küberturvalisust ja andmekaitset HR-is ning oskuste kaardistamist ja nende põhist värbamist.
“Ma hoian ühe päevaga kokku kaks päeva!”
Rae Kultuurikeskuse juht
Ettekande teises osas tutvustas Käsper konkreetseid programme ja tarkvaralahendusi, mis personalitöös suuresti aega säästavad ning tööd mugavamaks ja sujuvamaks kujundavad, lisades ka näiteid koolituse ja enesearenguvõimalusi pakkuvatest tarkvaradest ning rahvusvahelist värbamist hõlbustavatest platvormidest. Ta kirjeldas, et hulga tööd saavad personalitöötaja ja värbaja eest ära teha näiteks erinevad vestlusrobotid, kelle jaoks pole probleemiks ka ajavööndid ja riigipiirid.
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co vandeadvokaadi Tambet Toomela ettekanne küsis, kas AI näol on tegemist revolutsiooni või riskiga ning kõlama jäi mõte, et aeg on veel liiga varajane, et saaksime tehisintellektisüsteeme jäägitult usaldada, mistõttu peavad need olema väga täpselt välja arendatud, kontrollitud. Seetõttu ei lasta neid süsteeme ka vabaks, et igaüks saaks ise neid arendada, vaid need peavad alluma kindlatele nõuetele, seda ka ebavõrdse kohtlemise põhimõtetest sättuvalt.
Päevajuht Siim Sutrop: Kuidas sellega siis on, kas tehisintellekti kasutamine teeb meid lolliks?
Esineja Toomas Aru: Haamer on samasugune tööriist, miks keegi ei küsi, kas haamri kasutamine teeb meid lolliks?
Veel astusid konverentsil üles Oixio küberturbe konsultant ja insener Harri Uljas ning Teamdashi kaasasutaja Marie Evart, päeva kolme praktikumi juhtisid Rae Kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru, Eduneti juht ja koolitaja Kristjan Sakk ning tööandja brändi turundaja Hanni Tomingas.
Vaata siit ka fotograaf Raul Mee meeleolukat fotogaleriid Radisson Blu Hotel Olümpiast.
Seotud lood
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tehnoloogia areng ja laste elu virtuaalmaailmas toovad personalijuhtide töölauale põnevad katsumused. Tuleviku tööelu on küll mitmekülgne ja avardav, kuid vaja on ka uusi lahendusi ja regulatsioone, kirjutab taristuehitusfirma Verston personalijuht ja kahe aasta eest Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Estel Pukk.
IT-firmas Scoro ja riigifirmas Eesti Raudtee kasutavad värbajad ja kommunikatsioonijuhid tehisintellekti mahukate tekstide tõlkimiseks ja tööintervjuude läbiviimiseks, Eesti Energias ja suuremates pankades katsetatakse virtuaalset assistenti. Loe pikemalt personalijuhtide kommentaare AI kasutamisest igapäevases töös.
“Meie oleme ise see nö kingsepp, kes teeb endale need kingad, mida soovib. Näiteks ka palga-personali moodul on meil enda arendatud just lähtuvalt reaalsetest vajadustest,” ütles IT-firma Oixio personalijuht Maimu Saska.
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!
Enimloetud
4
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Viimased uudised
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Üritused
Hetkel kuum
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele