Uut moodi töölepingud jätavad tööandjatele vabamad käed

Valitsus kiitis heaks töölepinguseaduse muudatused, mis lubavad tööandjatel ja töötajatel paindlikumalt töömahus kokku leppida. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo avab, kuidas see praktikas toimima hakkab, kellele kasu toob ja milliste riskidega tuleb arvestada.

Ületunnitöö tegemine on enamasti kokkuleppe küsimus, kuid teatud olukordades võib tööandja seda ka nõuda. Millal on see õigustatud ja kuidas tuleb ületundide eest tasu arvestada? Ekspert selgitab reegleid ja töötaja õigusi.

Valitsus kiitis heaks töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad kõigile töötajatele paindlikke tööaja kokkuleppeid. Seni vaid teatud sihtrühmadele mõeldud lahendus avaneb nüüd kõigile, pakkudes suuremat paindlikkust nii töötajatele kui ka tööandjatele.

Töötajate suunamine välisriiki võib olla kasulik nii ettevõttele kui ka töötajale, kuid valesti valitud töövorm võib kaasa tuua ootamatuid juriidilisi ja maksukohustusi. Kas tegemist on töölähetuse, lähetatud töötaja või renditööga? Erinevused nende kolme vahel mõjutavad töötingimusi, maksustamist ja vastutust.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.