Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Trendid personalitöös ehk millest tuleb juttu personalitöö aastakonverentsil?
Juba 19. veebruaril toimub personalitöö aastakonverents, mis on sel aastal inspireeritud suuresti sellest, milliseid trende on personalitöös lähiajal oodata.
Mida rohkem riik piiranguid seab, seda suurem on must tööturg. Ekspertide sõnul tööjõukriis aina süveneb – kas abi oleks tööjõukvootide kaotamisest, suuremast miinimumpalgast, uuest töölepingu seadusest või hoopis ettevõtete paremast juhtimiskultuurist? Kellele praeguses töökäte puuduses otsa vaadata – iseendale või riigile?
Tööjõukriisi valupunktidest ja lahendustest teeme konverentsil juttu nelja eri sektori asjatundaja (klõpsa nimel, et lugeda ekspertide arvamust):
• Maxima personalijuht Lea Kimber
• Swedbanki personalidirektor Ülle Matt
• HKScani personalidirektor Relika Rohtoja
• Vanalinna Ehituse personalijuht Aet Urvast
Rahvusvahelise töötajaskonnaga ettevõttes on ühtse organisatsioonikultuuri loomine suur väljakutse. Veelgi keerulisem on see siis, kui need töötajad asuvad mitmes erinevas riigis. Pipedrive’i personalijuht Leelia Rohumaa jagab oma kogemust, kuidas panna töötajad hingama ühes rütmis ja tegutsema ühiste eesmärkide nimel ka siis, kui nad asuvad igapäevaselt maailma eri paigus.
Tulevikutöö ja paindlik töökorraldus on viimastel aastatel kuumad märksõnad. Paindlikkust saab tõlgendada mitmeti – üks võimalus on lubada töötajatele kodukontoris töötamist. Kuidas selline mudel aga enda ettevõttes tegelikult tööle panna ja kas 100% kaugtöö tegemine võib päriselt ka toimida? Sel teemal võtab sõna Toggli personalijuht Evelin Andrespok.
Leelia Rohumaa ja Evelin Andrespok avaldasid arvamust ka viimases „Töö ja palga” raadiosaates.
„Kui sul on töö, mida saad teha arvuti taga, siis tegelikult pole põhjust istuda nagu potilill laua ääres, vaid sa võid teha seda ükskõik kust, kui kõik muu suhtlus tiimi vahel töötab,” lisas ta, kuid märkis, et võtmetähtsusega on kindlasti see, et oleks paigas ka kaugtöö süsteemsus.
Tööandja on see, kes saab õpetada töötajad oma vaimse tervise eest hoolitsema, pakkudes neile näiteks ettevõtte kulul võimalust spetsialistiga rääkida ja konsulteerida, kui selleks vajadus tekib. Kõik see peaks aitama inimestel mõista, et vaimse tervisega tegelemine on igati aktsepteeritud ja seda soovitab ka tööandja. „Edumeelsed ettevõtted seda ka juba teevad ja julgen uskuda, et see on tulevikus edukale ettevõttele tavapärane, et lisaks füüsilistele treeningutele toetatakse ka inimeste vaimset tervist,” selgitab executive coach ja Confido vaimse tervise ekspert Tiina Keskküla.
Omniva värbamisjuht Hillar Matto räägib aga Omniva näitel sellest, kuidas on värbamine ajas muutunud ning kuidas värvata praegusel tööturul nii esmatasandi töötajaid, spetsialiste kui ka tippjuhte.
Põhjuseid üldistades paistab, et tööandjate ja töötajate ootuste vahel on suured käärid. Töötajad ootavad suuremat paindlikkust, inimkeskset juhtimist, põnevat tööd ja paremat palka; tööandjad aga räägivad kvalifikatsioonist, järjest tugevnevast palgasurvest ja efektiivsusest ehk sellest, kuidas töötajaid sama kulu juures paremini tööle rakendada.
Omniva värbamisjuht
Rahulolu tööga, töökeskkonna ja juhiga on mõjutatud emotsioonidest. Inimesed langetavad paljusid otsuseid emotsioonide baasil hoolimata sellest, kas tegelikkuses on seal taga kübetki ratsionaalsust või ei. Kuidas emotsioone efektiivselt mõõta? Sellest tuleb rääkima 2019. aasta mõjukaim personalijuht Kaija Teemägi, kes selgitab, et palju mõjutab emotsioone kommunikatsioon, suhtlemisviisid ja ettevõtte kultuur.
Hetkel kuum
Elisas oleme mitmete aastate jooksul uurinud töötajate rahulolu ja emotsioonide taset mitmel erineval viisil, teinud läbi erinevaid uuringuid ja kopeerinud mudeleid-mõõdikuid äri poolelt.
Elisa personalivaldkonna juht
Juba aegade algusest on kunst oma arengus toetunud metseenlusele ning suured imperaatorid on teadnud, et kui pakkuda rahvale tsirkust ja leiba, on riigis asjad korralikult juhitud. Seega – kunst, kultuur ja juhtimine on omavahel seotud ka tänapäeval, kuid igas organisatsioonis omal moel. Innovaatilised organisatsioonid on leidnud võimaluse rakendada uutmoodi treeninguid eri kunstiliikide või etenduskunstide mängulise miksimise kaudu (muusika, liikumine, pillimäng jne). Praktikat nii Eestist kui ka välismaalt jagab inspiratsioonikoolitaja Anu Tähemaa.
Ettevõte algab ideest. Asutaja peas sünnib mõte, mille elluviimiseks on vaja ressursse – inimesi, aega, raha. Alguses on tavaliselt tegemist tema enda raha, aja ja oskustega, kuid varem või hiljem tekib vajadus kaasata teisi inimesi ja rohkem vahendeid. Professionaalne personalitöötaja teab, keda kaasata ja kuidas inimeste koostööd parimal võimalikul moel korraldada. Millist väärtust lisab muutunud keskkonnas personalitöötaja, sellest räägib lähemalt Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor Maria Kütt.
Lõpetuseks teeme konverentsil juttu ka sellest, kuidas praeguses (äri)maailmas tippsooritus saavutada ehk juttu tuleb põnevast biohäkkimisest. Biohäkker Siim Land jagab tõhusaid biohäkke, mida kasutada oma tervise ja soorituse parandamiseks.
Head nipid on näiteks meditatsioon, valgustsüklid, külma- ja kuumateraapia, D-vitamiin.
19. veebruaril tunnustame ka personalitöö edendajat! Konkurss toimub juba teist aastat – eesmärk on tunnustada personalitöötajaid ja nende pingutusi oma ettevõtte ning sektori arendamisel. Kandidaadina saab esitada ettevõttes mis tahes personalitööd tegeva töötaja (personalijuht, -spetsialist, värbamisjuht jm).
Personalitöö aastakonverents toimub 19. veebruaril Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus. Viimane soodushind lõpeb 14. veebruaril. Vaata rohkem infot SIIT.
Seotud lood
Enimloetud
1
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
2
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
4
Viimased uudised
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele