Iglu personalijuht: esimesed nädalad tagasi kontoris saavad olema magusad

Olukorda, mis märtsikuus tekkis, ei osanud keegi meist ette näha ja kõigil tuli kiiresti kohaneda muutunud oludega. Apranga personalijuht Helena Laus ütleb, et nüüd tagasi vaadates saab öelda, et see 1,5 kuud ja praegune kriisist väljumine on olnud meeskonna jaoks sujuv. Võti oli heas sisekommunikatsioonis, meeskonnatöös ja tegevusplaanis.

Scoro personalijuht Annika Albert ütleb, et töötajate kriisiolukorra tagasiside saamiseks on ajakohastatud küsimustikku, mida varem tehti kaks korda aastas. „Kutsusime inimesi kriisiolukorra võtmes üles oma mõtteid ja ettepanekuid jagama ning saime mitmeid häid ideid, millega edasi töötada ja mida arvesse võtta. Teadmine, et oleme selles olukorras koos ja iga inimese panus on väärtuslik, on praegu eriti oluline,ˮ ütleb Annika Albert.

Nortali personalijuht Kadi Tamkõrv ütleb, et märkimisväärne osa töötajatest soovib pikemas tulevikus kodukontori osakaalu kindlasti suurendada. Seetõttu on nad oma ettevõttes juba hakanud üle vaatama praegusi personaliprotsesse, juhte arendatakse virtuaalsete meeskondadega töötama ning mõtestatakse uuesti ja teistel alustel lahti pakutav töötajakogemus.

Tallinki personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees ütles, et pärast eriolukorra lõppu tavapärasele töörežiimile tõusevad tõenäoliselt esile arutelud, kas viiepäevane kontorinädal on vajalik ja kuidas bioloogilised ohutegurid mõjutavad meie töökeskkonda.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.