Personali Praktik, märts 2020

Lõppenud küünlakuul selgusid unistuste tööandjad. Konkurss toimus seitsmendat korda ning aastate jooksul on tööandjate arusaamine töötajatele mõeldud väärtuspakkumisest natuke muutunud. Lähemalt kirjutab konkursi valikkomisjoni liige Lauri Tabur. Lauri mainib oma artiklis ka eelmise aasta võitjat Päästeametit. Päästeameti parimatest kogemustest kirjutab käesolevas ajakirjas personali- ja asjaajamise osakonna juhataja Katrin Ehala.

Veebruaris tunnustati teist korda personalitöö edendajat, kelleks võis sellel aastal lisaks Personali Praktiku persoonilugude kangelastele saada ka inimene, keda PP lugejad on esile tõstnud. PARE on aastatega vaieldamatult olnud Eestis personalitöövaldkonna teemade vedur ning ühingu tegevjuht Kärt Kinnas (vt PP nr 80 persoonilugu) oma särava energiaga selle oluline eestkõneleja. Paju õnne ja suur tänu kõigile võitjatele ja nominentidele!

Uute töötajate töölevõtmisega kaasneb nii tööandja kui ka töötaja jaoks risk: mis saab siis, kui poolte ootused töökohale ja lootused teineteise suhtes ei realiseeru? Probleemi leevendamiseks on paljud tööandjad soovinud kasutada nn õpipoisi või praktikalepinguid, mida Eesti õigus ei tunne ning mille kasutamisega ei tagata tegelikkuses tavalist tööd tegevatele praktikantidele töölepingu seaduses sätestatud garantiisid.

Vähese töökogemusega noored on tööturul ebasoodsamas olukorras. Ettevõtlusoskused võimaldavad suurendada noorte panust. Kui neid oskusi organisatsioonis toetada ja väärtustada, suureneb ka noorte väärtus ettevõtte jaoks.

Äripäev ja Personaliuudised valisid tänavu teist aastat personalitöö edendajat – võitja selgus 19. veebruaril Personalitöö Aastakonverentsil. Alustasime traditsiooniga eelmisel aastal, kui žürii valis ajakirja Personali Praktik kaanepersoonide seast välja personalitöö edendaja. Sellel aastal soovisime ringi laiendada ja nii said ka kõik lugejad kandidaate esitada.

Platvormitöö on töötamise viis, mis viib kokku nõudluse ja pakkumise online-platvormil. Tegemist on uue töötamise viisiga, mis kogub Euroopas jõudsalt populaarsust ning pakub töötajaile uusi võimalusi, aga toob kaasa ka riske. Eesti Karjäärinõustajate Ühing (KNÜ) korraldas konkursi Tudengitegu 2019, kus võistlevad tudengite karjääriteemalised lõputööd.

Juhtide ja töötajate arusaamu ja tegevusi lähemalt uurides võib tõdeda, et paljudes ettevõtetes esineb niinimetatud passiivset kliendikesksust. See tähendab, et sõnades öeldakse, et klient on oluline, kuid kui uurida täpsemalt, millistes tegevustes ühe või teise töötaja kliendikesksus väljendub, jääme tihtipeale vastuseta. Öeldakse näiteks: „See ei ole minu vastutada. See on teenindavate üksuste ülesanne.” Tegu ei ole teadliku ignorantsuse, vaid vähese teadlikkusega. Raske on endale teadvustada oma osa ja vastutust suures pildis. Nii ongi osa juhte ja töötajaid muutunud passiivselt kliendikeskseteks.

Töötajakogemuse teema on andnud kõneainet üle maailma ning näib, et toonud kaasa põhjaliku muutuse organisatsioonides. Töötajakogemuse all mõistetakse inimese terviklikku teekonda ning puutepunkte ühe organisatsiooniga, mis saavad alguse veel enne, kui temaga on kokku lepitud värbamisvestlus. Kogemus jätkub ka siis, kui viimasel tööpäeval enese järel uks suletakse ja uutele väljakutsetele vastu astutakse. Soovides mõista ühe inimese kogemust, peame arvesse võtma hoopis enamat kui mõõdetavad töötulemused, pühendumuse indeks või parima kolleegi tiitel.

Eesti rahvastik vananeb ning töötajaid on raske leida. Kui sobiv inimene leitud, siis on oluline, et ta sobituks ka meeskonda, kuhu ta palgatakse. Vanus ei tohiks seejuures aga kõige määravam tegur olla. Tihti tuntakse ennast kõige mugavamalt, kui meeskonnas on samaealised, sest üksteist mõistetakse siis paremini või vähemalt arvatakse, et mõistetakse. Juhul, kui meeskonda tuleb keegi, kelle vanus erineb märkimisväärselt üldisest vanusest, võib see meeskonnas tekitada probleeme. Meeskonna optimaalseks toimimiseks ning edu tagamiseks on aga meeskonnaliikmete omavaheline läbisaamine ning üksteisega suhtlemine väga vajalik.

Seitsmendat aastat korraldas Marketingi Instituut Eesti unistuste tööandja konkurssi, tuues kokku ettevõtted ja organisatsioonid, kellel kõigil oli oma töötajatest ja töötajatele rääkida eripärane lugu.

Päästeamet on 2019. aastal unistuste tööandja tiitli pälvinud organisatsioon, kus töötavad väga ägedad inimesed, kes teevad iga päev missiooniga tööd. Me ise arvame, et eelkõige aitas tiitlini jõuda suhtumine, et alati tuleb uskuda, et kõik on võimalik.

Vahemikus aprill kuni september 2019 tõstsid töötajate põhipalkasid pea pooled (44%) Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2019. aasta oktoobris korraldatud tööandjate küsitluses osalenud organisatsioonid.

Sotsiaalmeedia haldamisele keskendunud ettevõttes Buffer mõeldakse palju töökultuuri peale. Järgnevad küll mitteteaduslikud ja ehk erapoolikud, aga uurimustes kinnitust leidnud ennustused eesseisva kohta. Vastutustundlike ettevõtete hulk kasvab. Kas firma eesmärk on lihtsalt raha teenida? Kuni hiljutise ajani sai sellele üpris lihtsalt vastata – jah! Aga tänapäeval tahetakse töölt ja ettevõtetelt enamat.

Ärireisidel käimine on paljude inimeste töö igapäevane ja oluline osa. Vaatamata suurtele edasiminekutele tehnoloogias on näost näkku äriajamine 34 korda mõjusam kui digitaalne suhtlus, sest aitab luua usaldust. Aga kuidas see mõjub tervisele ja turvalisusele ning kuidas riske kõige paremini maandada?

Oracle ja Future Workplace tegid hiljuti uuringu, millest selgub, et tehisintellekt (AI) kujundab ümber seda, kuidas inimesed oma töökohta näevad. Lausa 64% vastanutest väitis, et usaldaksid robotit rohkem kui oma juhti.

Üle poole Kanada töötajatest töötab võimaluse korral kodus. Ameerika Ühendriikides on aga töötavatel naistel raske tööl rinnaga last imetada.

Ühendkuningriigi elanikud kavatsevad lähima aasta jooksul tööandjatelt palka juurde küsida. Austraalias soovib aga suur osa üldse töölt ära tulla ja oma ettevõttega alustada.