Autor: Personaliuudised.ee • 2. märts 2020

Kena kevadet!

Lõppenud küünlakuul selgusid unistuste tööandjad. Konkurss toimus seitsmendat korda ning aastate jooksul on tööandjate arusaamine töötajatele mõeldud väärtuspakkumisest natuke muutunud. Lähemalt kirjutab konkursi valikkomisjoni liige Lauri Tabur. Lauri mainib oma artiklis ka eelmise aasta võitjat Päästeametit. Päästeameti parimatest kogemustest kirjutab käesolevas ajakirjas personali- ja asjaajamise osakonna juhataja Katrin Ehala.

Veebruaris tunnustati teist korda personalitöö edendajat, kelleks võis sellel aastal lisaks Personali Praktiku persoonilugude kangelastele saada ka inimene, keda PP lugejad on esile tõstnud. PARE on aastatega vaieldamatult olnud Eestis personalitöövaldkonna teemade vedur ning ühingu tegevjuht Kärt Kinnas (vt PP nr 80 persoonilugu) oma särava energiaga selle oluline eestkõneleja. Paju õnne ja suur tänu kõigile võitjatele ja nominentidele!

Rääkides personalitöö edendajatest on suur rõõm tuua teieni persoonilugu Lucy Adamsist, kelle missioon ongi personalijuhtimise kui sellise muutmine. Kes on Lucy Adams ja mis on Disruptive HR, sellest saab lugeda persooniloost ning aprillis näeb teda Eestiski esinemas.

Ajad muutuvad ja muutuvad ka arusaamad töövormidest. Ilona Lott tutvustab lähemalt, kuidas praegused ülikoolide lõpetajad näevad sisenemist tööturule, millised töötamise vormid on neile atraktiivsed ning arengut pakkuvad. Tööturule sisenemise teema kõrvale on tudengitelt pakkuda ka väga kasulik lugemine vanemaealiste diskrimineerimisest töökohtadel.

Head lugemist!

Ene Olle

Lucy Adams muudab arusaama personalijuhtimisest (Kristel Maran)

Londonis asuva paeluva nimega personaliagentuuri Disruptive HR juhi Lucy Adamsi missioon on muuta personalijuhtimist. Ja mitte ainult muuta, vaid teha seda juurteni ja igaveseks.

Disruptive HR on eesti keelde peaaegu tõlkimatu. Võimalikud vasted on liiga kaudsed või negatiivse alatooniga. Ka inglise keeles on nimi provotseeriv ja Lucy ütleb, et see sai valitult täiesti teadlikult. Lucy missioon on vaadata kriitiliselt otsa tegevustele ja protsessidele, mis on personalivaldkonnas aastaid domineerinud, ning mõelda uuesti läbi, mida, kuidas ja milleks teeme.

Töölepingu lõpetamine katseajal – ohud ja võimalused (Tambet Toomela, Marja Stina Saaliste, Erika Tuvike)

Uute töötajate töölevõtmisega kaasneb nii tööandja kui ka töötaja jaoks risk: mis saab siis, kui poolte ootused töökohale ja lootused teineteise suhtes ei realiseeru? Probleemi leevendamiseks on paljud tööandjad soovinud kasutada nn õpipoisi või praktikalepinguid, mida Eesti õigus ei tunne ning mille kasutamisega ei tagata tegelikkuses tavalist tööd tegevatele praktikantidele töölepingu seaduses sätestatud garantiisid.

Siseettevõtlusest ja siseettevõtjaks saamisest noorte pilgu läbi (Taimi Elenurm)

Vähese töökogemusega noored on tööturul ebasoodsamas olukorras. Ettevõtlusoskused võimaldavad suurendada noorte panust. Kui neid oskusi organisatsioonis toetada ja väärtustada, suureneb ka noorte väärtus ettevõtte jaoks.

Personalitöö edendajaks valiti Kärt Kinnas (Kai Miller)

Äripäev ja Personaliuudised valisid tänavu teist aastat personalitöö edendajat – võitja selgus 19. veebruaril Personalitöö Aastakonverentsil. Alustasime traditsiooniga eelmisel aastal, kui žürii valis ajakirja Personali Praktik kaanepersoonide seast välja personalitöö edendaja. Sellel aastal soovisime ringi laiendada ja nii said ka kõik lugejad kandidaate esitada.

Uued töötamise vormid ja digitaliseerimise mõju töö kvaliteedile (Ilona Lott)

Platvormitöö on töötamise viis, mis viib kokku nõudluse ja pakkumise online-platvormil. Tegemist on uue töötamise viisiga, mis kogub Euroopas jõudsalt populaarsust ning pakub töötajaile uusi võimalusi, aga toob kaasa ka riske. Eesti Karjäärinõustajate Ühing (KNÜ) korraldas konkursi Tudengitegu 2019, kus võistlevad tudengite karjääriteemalised lõputööd.

Passiivne kliendikesksus ehk tegu räägib rohkem kui tuhat sõna (Katri Rohesalu)

Juhtide ja töötajate arusaamu ja tegevusi lähemalt uurides võib tõdeda, et paljudes ettevõtetes esineb niinimetatud passiivset kliendikesksust. See tähendab, et sõnades öeldakse, et klient on oluline, kuid kui uurida täpsemalt, millistes tegevustes ühe või teise töötaja kliendikesksus väljendub, jääme tihtipeale vastuseta. Öeldakse näiteks: „See ei ole minu vastutada. See on teenindavate üksuste ülesanne.” Tegu ei ole teadliku ignorantsuse, vaid vähese teadlikkusega. Raske on endale teadvustada oma osa ja vastutust suures pildis. Nii ongi osa juhte ja töötajaid muutunud passiivselt kliendikeskseteks.

Töötajakogemus – mõtteviis, mis on meid muutnud (Lisell Veskimeister)

Töötajakogemuse teema on andnud kõneainet üle maailma ning näib, et toonud kaasa põhjaliku muutuse organisatsioonides. Töötajakogemuse all mõistetakse inimese terviklikku teekonda ning puutepunkte ühe organisatsiooniga, mis saavad alguse veel enne, kui temaga on kokku lepitud värbamisvestlus. Kogemus jätkub ka siis, kui viimasel tööpäeval enese järel uks suletakse ja uutele väljakutsetele vastu astutakse. Soovides mõista ühe inimese kogemust, peame arvesse võtma hoopis enamat kui mõõdetavad töötulemused, pühendumuse indeks või parima kolleegi tiitel.

Vanemaealiste diskrimineerimine töökohal (Lembit Lühi, Kaja Reilent, Eva-Maria Meri)

Eesti rahvastik vananeb ning töötajaid on raske leida. Kui sobiv inimene leitud, siis on oluline, et ta sobituks ka meeskonda, kuhu ta palgatakse. Vanus ei tohiks seejuures aga kõige määravam tegur olla. Tihti tuntakse ennast kõige mugavamalt, kui meeskonnas on samaealised, sest üksteist mõistetakse siis paremini või vähemalt arvatakse, et mõistetakse. Juhul, kui meeskonda tuleb keegi, kelle vanus erineb märkimisväärselt üldisest vanusest, võib see meeskonnas tekitada probleeme. Meeskonna optimaalseks toimimiseks ning edu tagamiseks on aga meeskonnaliikmete omavaheline läbisaamine ning üksteisega suhtlemine väga vajalik.

Unistuste tööandja „maagiline seitse” (Lauri Tabur)

Seitsmendat aastat korraldas Marketingi Instituut Eesti unistuste tööandja konkurssi, tuues kokku ettevõtted ja organisatsioonid, kellel kõigil oli oma töötajatest ja töötajatele rääkida eripärane lugu.

Päästeamet – unistuste tööandja 2019 (Katrin Ehala)

Päästeamet on 2019. aastal unistuste tööandja tiitli pälvinud organisatsioon, kus töötavad väga ägedad inimesed, kes teevad iga päev missiooniga tööd. Me ise arvame, et eelkõige aitas tiitlini jõuda suhtumine, et alati tuleb uskuda, et kõik on võimalik.

Üle pooltes organisatsioonides põhipalgad muutunud ei ole (Kadri Seeder)

Vahemikus aprill kuni september 2019 tõstsid töötajate põhipalkasid pea pooled (44%) Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2019. aasta oktoobris korraldatud tööandjate küsitluses osalenud organisatsioonid.

Uued kultuurilised suundumused töökohal (Buffer)

Sotsiaalmeedia haldamisele keskendunud ettevõttes Buffer mõeldakse palju töökultuuri peale. Järgnevad küll mitteteaduslikud ja ehk erapoolikud, aga uurimustes kinnitust leidnud ennustused eesseisva kohta. Vastutustundlike ettevõtete hulk kasvab. Kas firma eesmärk on lihtsalt raha teenida? Kuni hiljutise ajani sai sellele üpris lihtsalt vastata – jah! Aga tänapäeval tahetakse töölt ja ettevõtetelt enamat.

Töö tõttu reisijad vajavad suuremat kaitset (HRMagazine, TripActions)

Ärireisidel käimine on paljude inimeste töö igapäevane ja oluline osa. Vaatamata suurtele edasiminekutele tehnoloogias on näost näkku äriajamine 34 korda mõjusam kui digitaalne suhtlus, sest aitab luua usaldust. Aga kuidas see mõjub tervisele ja turvalisusele ning kuidas riske kõige paremini maandada?

Robotit usaldatakse rohkem kui juhti (Fast Company)

Oracle ja Future Workplace tegid hiljuti uuringu, millest selgub, et tehisintellekt (AI) kujundab ümber seda, kuidas inimesed oma töökohta näevad. Lausa 64% vastanutest väitis, et usaldaksid robotit rohkem kui oma juhti.

Välisuudised: tippjuhid on laiendanud kaugtöö võimalusi (HR Reporter, PTI)

Üle poole Kanada töötajatest töötab võimaluse korral kodus. Ameerika Ühendriikides on aga töötavatel naistel raske tööl rinnaga last imetada.

Miks palgakõrgenduse küsimist edasi lükatakse? (HR Magazine, HRD)

Ühendkuningriigi elanikud kavatsevad lähima aasta jooksul tööandjatelt palka juurde küsida. Austraalias soovib aga suur osa üldse töölt ära tulla ja oma ettevõttega alustada.