Personali Praktik, oktoober 2020

Taimi Elenurm kirjutas septembrikuu Personali Praktikus vaikimisest töösuhetes ning kuidas sellest üle saada. Sellest numbrist saab lugeda, miks me kardame tööl probleemidest rääkida ja kuidas hirme leevendada. See puudutab ka töökiusamist. Merle Tambur annab nõu, kuidas töökiusamise olukorras käituda.Konfliktis või kriitilistes olukordades on suhtlemine ja info jagamine väga olulised. Ilona Leib jagab nõuandeid heaks kommunikatsiooniks ning rõhutab vastastikuse usalduse olulisust. „Kui rääkimine toob karistuse või halvakspanu, siis lõpeb usaldus ja algab omaenda naha päästmine,” kirjutab ta.

Omaenda nahka tuleb muidugi ka päästa. Seda siiski mitte varjamise või pettuse abil, vaid ausalt oma mõtetest, tunnetest ja hetke võimalustest aru saades. Merle Liisu Lindma õpetab, kuidas olukordi hinnata.

„Positiivne vaade aitab otsida ja leida seda, mis aitab toime tulla ja edasi minna. Positiivsus inspireerib loovust,” kirjutab Lilian Neemsalu tööõnneteemalises artiklis.

Inimesed leiavad erinevaid põhjendusi, miks oma probleeme varjata. Saksa psühhoanalüütik Fritz Riemann on kirjeldanud raamatus „Hirmu põhivormid” nelja hirmu liiki, mis sunnivad meid vahel vaikima, oma mõtteid kallutatult esitama või sisutu sõnavooga varjama.

Personali Praktiku lugejate küsimusele ametijuhendi tööülesannete muutmise ja töövaidluse lahendamise kohta vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Ettevõttes toimuvad suured muudatused: osa töödest läheb üle teisele ettevõttele. Kuidas toimub töötajate üleminek ühelt tööandjalt teisele? Personali Praktiku lugeja küsimusele vastab, Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ene Olle.

Töötajakogemust võib vaadelda kui väga personaalset ja emotsionaalset seisundit, mis lähtub eelkõige töötajast. See on mõistetav, sest töötajakogemust tajuvad erinevad inimesed ka samas keskkonnas erinevalt.

Mõtted ja energia peegeldub inimeste vahel. Just seepärast peab personalivaldkonnas töötav inimene iseendaga tegelema, et avatud uudishimuga elu ja tulevikku vaadata. Muutuvates oludes on võtmetähtsusega õige häälestatus.

Koroonaviirus tõi sisekommunikatsiooni senisest teravamalt paljude organisatsioonide fookusesse, sest vajadus kiirelt infot vahetada ei lasknud kellelgi vanaviisi jätkata. Sisekommunikatsioon, mida ettevõtetes ja organisatsioonides enamasti eelisjärjekorras ei arendata, muutus kõige tähtsamaks. Töö tuli ümber korraldada ja inimestele teada anda, kuidas asjad nüüd toimuvad ja toimivad.

Tööõnne on kirjeldatud kui üldist heaolu ja rõõmu tööst, mis toetub teadmisele, et töö on oluline nii töötajale endale kui ka organisatsioonile ja ühiskonnale. Tööõnn tähendab edukat toimetulekut ning sõbralikke suhteid kolleegide, klientide ja juhtkonnaga.

Töökiusamine on riskitegur, mis mõjutab töötajate vaimset heaolu olulisel määral. Eesti organisatsioonides mõistetakse seda õnneks järjest enam ning otsitakse võimalusi, kuidas kiusamisega toime tulla.

Tervisekriis mõjutas märkimisväärselt ka organisatsioonide töökorraldust ja suur osa kontoritöötajatest oli sunnitud kodus töötama. Selgub, et töötajate rahulolu ja motiveeritus on kaugtöö tulemusena paranenud.

Koroonakriis on kogu sisseelamisprotsessi pea peale pööranud. Distantsilt töötajate vastuvõtmine oli varem harv, aga nüüd peavad seda tegema paljud ettevõtted. Tõenäoliselt jätkub töötajate virtuaalne vastuvõtmine ettevõttesse ka pärast kriisi.

Mentorina on teie ülesanne suunata karjäärivalikuid, jagada oma teadmisi ja anda nõu. Juhendatavana on teie ülesanne kuulata ja olla avatud erinevatele võimalustele. Lõpuks võite mõista, et kogemus on õpetlik ja rikastav mõlemale. Selleks, et mentori-juhendatava suhtest maksimaalselt kasu saada, arvestage järgmiste nõuannetega.

Soome tippametnikud soovivad kehtestada kuuetunnist tööpäeva ja muid sarnaseid meetmeid, mille eesmärk on soodustada paremat tasakaalu töötajate töö ja eraelu vahel.

Peaaegu pooled (45%) töötavatest kanadalastest eelistaks töötada kodust vähemalt kolm korda nädalas ning rohkem kui neljandik töötajatest eelistaks paindlikku tööaega.

Saksamaal kasvab eraettevõtjate hulk. Ettevõtted ostavad järjest rohkem teenuseid sisse ja selle tulemusena on eraettevõtjate hulk Saksamaal järsult suurenenud.