Autor: Personaliuudised.ee • 6. september 2021

Personali Praktik, september 2021

Suvepuhkused on läbi ja sügis-talv-kevad periood kooli ja tööga alanud. Kas on plaan ka kontorisse naasta? Evert Kraav, kellest on seekordne persoonilugu, ütleb personalijuhtimise kohta, et selles ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vaid ühte ja sama asja saab lahendada mitmel eri viisil. Sama on ka kontorisse naasmisega.

Ühelt poolt on kodukontor juba sisustatud ja selles on mugav ning ajaefektiivne tööd teha, samas puudub tore tööalane suhtluskeskkond ning perekonnavälised pärisinimesed. Selge on see, et mitte kõiki töötajaid ei saa enam kontorisse tagasi ning kaugtöö võimaldamine on oluline väärtuspakkumise osa.

Hübriidtöö kenasti toimima saamiseks on vaja leidlikkust, mõistmist, usaldust ning nii mõndagi komponenti veel. Käesolevast ajakirjanumbrist leiad kindlasti selleks inspiratsiooni, seda ennekõike Reelika Eini kirjutatud artiklist hübriidtöö edukaks korraldamiseks. Väga põnev ja kasulik on Kadi Tamkõrvi kogemuslugu, kus ta jagab meiega oma kogemust ettevõtte suurte muutuste läbiviimiseks rahvusvahelise kaugtöö tingimustes.

Taimi Elenurm lisab soovitusi usalduse kultuuri loomiseks. Taimi kirjutab, et kaugtöö kasutamine toob endaga kaasa vajaduse teisenevate juhtimistavade järele: vastutus töö ja tööaja korraldamise eest liigub üha enam töötajale endale ning seda saab tagada vaid usaldusliku koostööga. Töö ja puhkeaja piir hägustub, eriti kaugtöötajal. Kristi Jõeorg annab selgitusi ja nõu ning saame teada, mis on pomodoro tehnika.

Personalitöötaja üheks oluliseks kompetentsiks on suhtlemisoskus. Mõni on loomult avatum ja altim suhtleja, kuid need, kes seda sünnipäraselt ei ole, saavad kompetentsi teadlikult arendada. Tiina Kilkson annab nõu loovaks suhtlemiseks.

Elina Meidla jagab kogemust organisatsiooni parima praktikana ellu viidud vaimse tervise virtuaalse esmaabipaketi projekti kohta. Tutvustatav projekt võitis ka PARE korraldatud personalitöö parimate praktikate konkursi. Põnevaid teemasid on veelgi, näiteks leiab ajakirjast ka personalitöötajate palgastatistika.

Ilusat sügist!

Ene Olle

Suur persoonilugu | Evert Kraav: kaugtöö on konkurentsieelis (Urve Vilk)

Testlio tasustamise ja soodustuste juht Evert Kraav usub, et kui tervisekriis leeveneb, saab kaugtöö võimalusest konkurentsieelis, kuna paljud ei taha enam kontorisse tagasi minna.

Kõik, mida peab teadma vaktsineerimisnõude kehtestamisest töökeskkonnas (Tambet Toomela, Erika Tuvike, Marja Stina Saaliste)

Üheks olulisemaks töökeskkonnaga seotud küsimuseks on muutunud tööandja õigus nõuda töötajatelt vaktsineerimist ja vaktsineerimise kohta teabe edastamist. Kuigi enamasti saab edukalt teha kaugtööd, pole see alati võimalik. Lisaks on töö- ja ametikohti, kus vaktsineerimise küsimus on oluline, et vältida nakatumist ja sellega ka tõrkeid igapäevases töös. Selgitame vaktsineerimisnõude, testimise ning läbipõdemist tõendava dokumendi esitamise nõude kehtestamise õiguslikke aluseid töökeskkonnas ja anname vastuse küsimusele, millised võivad olla tagajärjed juhul, kui tööandjale teavet ei anta.

Mis juhtub, kui riskianalüüs ei saanud esitatud õigeks ajaks? (Meeli Miidla-Vanatalu)

Ettevõttes on pool kollektiivi puhkustel. Mis juhtub, kui organisatsioon ei esitanud tööinspektsioonile töökeskkonna riskianalüüsi 1. septembriks? Kas saadakse trahvi?

KKK: kui lapsehoolduspuhkuselt naasjale pole enam tööd anda (Meeli Miidla-Vanatalu)

Personali Praktiku lugeja esitatud küsimusele lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja töö ja koondamise kohta vastab septembrikuu ajakirjas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

KKK: kas töökeskkond on midagi enamat kui vaid töökoht ja kes vastutab riskianalüüsi eest? (Meeli Miidla-Vanatalu)

Mis on töökeskkond – kas töötaja töökoht või midagi enamat? Kes vastutab töökeskkonna riskianalüüsi koostamise eest: kas omanik, juhatuse liige, töökeskkonnaspetsialist või personalispetsialist?

5 soovitust, kuidas kriisi ajal töötajates usaldust kasvatada (Taimi Elenurm)

Tööle mõeldakse sageli peaaegu pool ööpäevast. Töökeskkond mõjutab märkimisväärselt enesehinnangut, meeleolu ja toimetulekut. Et enesetunne tööl toetaks tervist ja elujõudu, on olulised usaldus ja heaolu.

Miks on Häirekeskusel vaja virtuaalset esmaabikappi? (Elina Meidla)

Häirekeskus pälvis selle aasta konkursil „Parim personaliprojekt” esimese koha projekti „Vaimse tervise virtuaalne esmaabipakettˮ eest. Organisatsiooni personalijuht Elina Meidla räägib lähemalt, miks on Häirekeskusel tarvis pöörata tähelepanu vaimsele tervisele.

Eestist lahkumata Saksamaal muudatusi juhtimas (Kadi Tamkõrv)

2019. aasta lõpus avanes Kadi Tamkõrvil võimalus lisaks Nortali Eesti haru personalijuhi rollile olla partner ka äsja asutatud Saksamaa ettevõtte juhtidele.

Palju häid soovitusi, mille abil ärisuhtluses loovamaks saada (Tiina Kilkson)

Mõned inimesed oskavad väga hästi suhelda ja leiavad kergesti vestluspartneriga ühise keele, kuid teised peavad vestluskunsti treenima. Vestluse alustamisel oleks hea leida ühisosa, kokkupuutepunkt vestluspartnerite vahel. Vältida tuleks selliseid teemasid nagu tervis, raha, seks, usk, poliitika. Seda muidugi juhul, kui tegemist ei ole vastava ala spetsialistidega, kes just seepärast kogunevad.

Tunnustus teeb sünnipäevaõnnitluse erilisemaks (Jon Ender)

Kirjutame midagi kaardile, anname lilled ja surume kätt. Töötaja võtab selle formaalsuse võltsi naeratusega vastu. See ei ole ju oma inimeste hoidmine! Aga mida teha, kui neid inimesi on kümneid või sadu?

Kes võidab sõja talentide pärast? (Reelika Ein)

Globaalne tööturg on muutlikum kui kunagi varem. Töötajate ootused on muutunud, aga vaid vähesed tööandjad on taibanud, et sõda talentide pärast on võtnud täiesti uued mõõtmed.

Millist palka teenib personalijuht Eestis? (Kadri Seeder)

Palgainfo Agentuuri 2021. aasta kevadel korraldatud töötasude uuringu tulemused näitavad, et personalijuhi mediaantöötasu oli aprilli töö eest 2500 eurot (bruto).

Töö- ja puhkeaeg tasakaalu! (Kristi Jõeorg)

Tööaja ja pauside reguleerimise eesmärk on hoida töötaja tervist, ennetada õnnetusi ja kutsehaigusi ning tagada maksimaalne töösuutlikkus. Töölepingu seadus sätestab töö- ja puhkeaja miinimumtingimused ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus üldsõnalised miinimumnõuded puhkepauside pidamisele. Tegelike pauside sageduse üle otsustab tööandja. Õnneks hakkab kasvama tööandjate teadlikkus sellest, kui oluline on kehale ja mõttetööle puhkuse andmine.

Välisuudised ja -praktika

Ohtlikud märgid, mis viitavad töötüdimusele

Kõik teavad, mis on läbipõlemine ja miks see halb on. Vähem räägitakse aga tüdimusest, mis on väidetavalt sama kahjulik. Kui läbipõlemine seostub pikkade tööpäevade, kehva töö ja eraelu tasakaalu ning ületöötamise ilustamisega, saabub töötüdimus siis, kui tööd tehes on nii igav, et töö tundub täiesti mõttetu.

Välisuudiseid USA-st: tööotsijaid pahandab, et tööandjad ei vasta

Peaaegu pooled (48%) ameeriklastest tunnevad tööd otsides ärritust, sest ei leia õigeid töökohti, kuhu kandideerida, selgub 1800 töötut hõlmanud FlexJobsi uurimusest.

Austraalias toetavad töötajad kohustuslikku vaktsineerimist

Hiljutisest uurimusest selgub, et üle poole Austraalia töötajatest toetavad tööandjate algatatud taotlust, mis nõuab töötajate vaktsineerimist COVID-19 vastu.

Kanadas valitseb pandeemiaaegne üksildus

Paljud kanadalased tunnevad end pandeemia kolmanda laine ajal üksildaselt, selgub värske uurimuse tulemustest. 60% tunnevad üksildust mitu korda nädalas, 46% väidab, et tunneb end üksildaselt iga päev.

Jaga lugu
Personaliuudised.ee toetajad:
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700