Personali Praktik, aprill 2021

Vabadus on väärtus, mis on meile oluline mitmel tasandil ja mille kaotust oleme viimase aasta jooksul suuremal määral pidanud taluma juba kahel korral. Rääkimata piirangutest ajal, mil kõik päris lukus ei olnud ning elu piirangutega hakkas juba normaalsusena tunduma. See on olnud väsitav aeg, mida tavaline kevadväsimus veelgi võimendanud on.

Seetõttu on hea teada, kuidas märgata kolleegi vaimset väsimust ja kurnatust ning osata sel teemal juttu teha ning tuge pakkuda – nõu annab Taimi Elenurm. Pikaajalise personalijuhtimise kogemuse ja täna vaimse tervise teema eksperdina jagab Kaire Parve kogemust, kuidas organisatsioonis toetada vaimse tervise heaolu teemade käsitlemist. Ethel Reieri kogemusloost saate aga uudseid mõtteid töötajatega vestlemiseks ja tagasiside andmiseks. Avatud suhtlemisele pöörab tähelepanu ka töökeskkonna teemade ekspert Kristi Jõeorg.

Väga tänuväärne ja kasulik artikkel on Maarit Vabrit-Raadlalt, kes räägib peamistest probleemidest personalitöö ja inimeste juhtimise valdkonna digitaliseerimisel. Maarit aitab ehitada silda üle kuristiku, mis mõnikord laiutab tellija ja tarkvaraarendaja vahel.

Kas 1. märtsil jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused tähendavad muu hulgas seda, et seadus hakkas kehtima ka kõigile teenuseosutajatele ehk käsundisaajatele, töövõtjatele, maakleritele, agentidele jne?

Olen personalijuht ja ühtlasi töökeskkonnaspetsialist. Tahtsin tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi iseteeninduse kaudu meie ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi üles laadida, aga sain teada, et mul ei olegi sellele süsteemile ligipääsu ja meie välismaalasest juhatuse liige ei saa ka sinna süsteemi sisse. Kuidas saan siis nüüd riskianalüüsi tööinspektsioonile esitada, nagu seadus nõuab?

Lugejate küsimustele puhkusetasu ja riigipühadel töötamise tasu maksmise kohta vastavad Tööinspektsiooni nõustamisjurist Sandra Kuus ja peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Vestluse ettevalmistamine tähendab heatahtlikkusele ja usaldusele häälestumist. Andke ettevaatlikult märku, et teise muret on märgatud, kaaslast mõistetakse ning pakutakse talle abi keerulises olukorras toimetulekuks.

Personalijuhtidena oleme viimasel ajal üha enam tegelenud inimeste isikliku elu sündmuste, tervise ja muredega. Inimsõbralikkus peab muutuma iga targa tööandja normiks.

Tagasisidestamisele annavad tähenduse organisatsioonikäitumine, omavahelised suhted ja kollektiivi stressitase. Toimiva tagasiside andmise juures on oluline kogu protsessi ja eesmärgi mõtestamine.

Personalitöö digitaliseerimisel tekib tavaliselt probleeme kahel tasandil: organisatsioonis üldisemalt ning personalivaldkonnas. Muresid saab aga hea eeltööga ennetada.

Ettevõtte edu sõltub paljuski töötajate oskustest ja teadmistest, kuid pea alati, kui tekivad raskused, kärbitakse arendustegevuste eelarvet ning koondatakse töötajaid.

Karjäärinõustajate ühingu esimene mentorprogramm algas pilootprojektina septembris 2020 ja kestab tänavu kevadeni. Programmist võtab osa pea pool ühingu liikmetest, moodustunud on 20 mentorpaari ning kahel mentoril on kaks menteed.

Suur osa suhtlusest on kolinud veebi ja elutempo on aina kiirem. Suhtlemiseks saadetakse meil, sõnum vms. Avatud suhtlusele jääb ruumi üha vähemaks, kuna ümbritsev muutub ebakindlaks.

Töötajad ja tööotsijad peavad tööandja valikul väga oluliseks juhtkonna usaldusväärsust, seaduskuulekust, töötajate võrdset kohtlemist ning stabiilsust, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest küsitlusest, millele vastas ligi 10 000 inimest.

Teie töökaaslased võivad olla hädas vaimse tervise probleemidega, seepärast tekitab halvustava alatooniga keelekasutus – näiteks „ta on peast segi” või „tal on probleeme” – ebaturvalise töökeskkonna.

Mitu McDonald’si naistöötajat on viimasel ajal väitnud, et meeskolleegid on neid töö juures seksuaalselt ahistanud.

Hiljutisest uurimusest selgus, et Singapuri linnriik tuli 25 riigi seas neljandale kohale nimekirjas, mis reastas vastupidavaimaid töötajaid maailmas. Leiti, et 19% sealsetest töötajatest on ülimalt vastupidavad ja visad. Pingerea etteotsa jõudis ka India, kus vastav näitaja oli 32%.

LinkedIn tegi Austraalia tööturule keskenduva uurimuse, mille eesmärk oli suunata edasisi talendijuhtimise strateegiaid. Tulemustest joonistus välja nii COVID-19 mõju värbamisele kui ka muutuvad nõudmised oskustele.