Autor: Personaliuudised.ee • 6. detsember 2021

Personali Praktik, detsember 2021

Detsember on vaieldamatult kõige vahvam talvekuu. Jõulude ja aastavahetuse ootel on piisavalt palju rõõmupakkuvat sebimist: tuleb ju kaunistada kodud ja kontorid, süüdata jõulutuled ja leida sobivad kingitused. Kingitust valides mõeldakse kingisaajale natuke põhjalikumalt: mida ta parasjagu oma ellu juurde vajaks, millised on tema eelistused, väärtused ja ootused, et valitud kingitus ikka palju rõõmu teeks. See on nii tore elevus! Tean ka neid, kes juba novembris piparkoogivormid välja võtsid ja proovipartii küpsetasid.

Need varajased piparkoogiküpsetajad on mõnes mõttes nagu meie persooniloo kangelane Ave Laas, kes ka kohe asja kallale asub ning enne teisi uusi asju katsetab ja ellu kutsub. Ave jagab julgelt ka oma läbipõlemise lugu. Mõned sarnased lood leiab ajakirjast veel. Pühad on meil sellel aastal küll peamiselt nädalavahetusel, aga detsembri lõpp juba kord on selline aeg, kus keeratakse tuure natuke maha, vaadatakse tagasi ja mõeldakse lootusrikkalt tulevikule. Mõelgem siis ka iseenda vastupidavusele!

Kaugtöö, nagu eelmistest ajakirjadest Kadri Seedri uuringutest nägime, on töötajatele üldiselt meeltmööda. Samal ajal tekitab kaugtöö ka uusi muresid. Portugalis muudeti lausa seadust, muuhulgas keelati töövälisel ajal töötajatele ülesandeid jagada ja nendega ühendust võtta ning kohustati tööandjad vähemalt kaks korda kuus töötajad kokku kutsuma, et inimestel ei tekiks hüljatuse tunnet. Alati ei pea aga seadustega mõistust pähe panema. Taimi Elenurme artiklist saab inspiratsiooni, mida oma ettevõttes kaugtöö tasakaalustamiseks teha.

Leidub teisigi põnevaid teemasid: Aljona Mändlo jagab mõtteid paindlikkust töökorraldusest, Kaido Vestberg kirjutab koolituse kvaliteedist, Annika Allas sisekoolitusest ja Krista Teearu tööandja võimalustest aidata töötajatel pensioni koguda.

PAREL täitus 30 tegutsemisaastat. Palju õnne! See on erialaliidule soliidne vanus.

Toredat jõuluaega pereringis ning aega mõtisklusteks ja Personali Praktiku lugemiseks!

Ene Olle

Suur persoonilugu | Ave Laas tunneb rõõmu kaleidoskoop-karjäärist (Urve Vilk)

Robotexi tegevjuht Ave Laas näeb, et aina enam teevad inimesed põhitöö kõrvalt väiksemaid tööampse. Kui Skandinaavias ja Kesk-Euroopas on tegu vabatahtliku tööga, siis Eestis tehakse pigem tasustatud tööampse.

Öötöö ja riigipühal tehtava töö eest tuleb maksta lisatasu (Meeli Miidla-Vanatalu)

Detsembris on mitu riigipüha. Kuidas maksta hüvitist, kui töötajal tekivad riigipühal ületunnid, aga võimalik, et ta töötab ka öisel ajal?

Vanemapuhkuse korraldus muutub – millega puhkuste ajakava koostades arvestada? (Meeli Miidla-Vanatalu)

Koostame 2022. aasta puhkuste ajakava. Seni on meil peale põhipuhkuse alati olnud kirjas ka vanemapuhkused ja õppepuhkused. Järgmisel aastal aga muutub vanemapuhkuste korralduses palju. Millega peaksime arvestama ja kust täpsemat infot leida?

Suur valveaja kohaldamise meelespea (Tambet Toomela, Erika Tuvike, Marja Stina Saaliste)

Kui töötaja peab olema tööülesannete täitmiseks kättesaadav väljaspool tööaega, siis on tegemist valveajaga. Valveaega on rakendatud eelkõige meditsiinitöös, kuid selle kasutamine on sagenenud ka teistes valdkondades.

Üksinda töötamise riskid viiruskriisi ajal (Taimi Elenurm)

Pandeemiast tingitud isoleeritus oli viiruskriisi alguses paljudele üsna meeldiv, kuid on kriisi jätkudes kaasa toonud hulga negatiivseid tagajärgi. Millised on ulatusliku ja pikaajalise kaugtöö peamised riskid jätkuva viiruskriisi tingimustes?

Muudatuste juhtimise võtmesõna on kommunikatsioon (Maarit Vabrit-Raadla)

Halvasti korraldatud muudatused mõjutavad kogu organisatsiooni ja talendid kipuvad ettevõttest lahkuma. See on ettevõttele väga suur kaotus nii järjepidevuse kui ka konkurentsis püsimise mõttes.

Kas koolitus teeb targaks? (Kaido Vestberg)

„Õppimine ilma mõtlemiseta on tühi töö, mõtlemine ilma õppimiseta aga lausa ohtlik,“ on öelnud Konfutsius. Kuidas tänapäeval õpitakse ja milline roll on selles koolitusel? Riigikogus ametisse astumise tseremoonial peetud kõnes ütles president Alar Karis, et tema ideaal on tark rahvas, mille mõõdupuu ei ole aga kõrgkoolidiplomite arv. Diplom ei tee targaks. Targaks ei saa ainult tekste õppides, need tuleb enda jaoks ka lahti mõtestada.

Aljona Mändlo: tööjõukriisi võib leevendada osaline tööaeg (Aljona Mändlo)

Praegu on tööpakkumiste arv Eestis rekordkõrge ja kandidaate väga vähe. Üks hea võimalus töötaja ja tööandja ootused klappima panna on rakendada osalist tööaega.

Ärahellitatud tööandjad peavad kohanema uue reaalsusega (Kersti Vannas)

Kas tunnete mõnda tegevjuhti, kes ütleks, et ettevõttel on liiga palju kliente? Nii nagu ettevõtted peavad pingutama klientide leidmiseks, tuleb vaeva näha ka töötajate nimel. Tööandjad on ära hellitatud, oodates, et ainult tööotsijad pingutaksid. Oli aeg, mil saigi öelda töötajale, et kui ei meeldi, mine ära. Siis valitses tööjõuturul tööotsijate üleküllus, kuid nii pole see alati olnud.

Eesti parimad sisekoolitajad on selgunud (Liisi Männistu, Annika Allikas, Marju Meejärv)

Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit korraldas juba 11. korda aasta sisekoolitaja konkursi. Aasta sisekoolitaja valiti ka tänavu kahes kategoorias – osaajaga ja täisajaga sisekoolitaja.

Kuidas aidata töötajatel pensioni koguda? (Krista Teearu)

Eestis on tööandjal võimalus toetada oma töötajate pensioniraha kogumist eeskätt kahel viisil: osalusoptsioonidega või kolmanda samba sissemaksetega.

Mida teha jõulupreemiaga? (Ene Olle)

Pensionireform on ärgitanud inimesi rohkem mõtlema tuleviku rahalise kindlustamise peale. Investeerimisvõimalusi on aga liiga palju, et neist kõigist põhjalikult sotti saada. Investeerimisotsuseid tehakse sageli emotsionaalselt või arvamusliidreid järgides. Talupojatarkuseks peetakse arusaama, et pensionisambad kasvavad kodus ja et lapsed vanuigi klaasi vett ikka ulatavad.

8 müüti isikukaitsevahendite kohta (Kristi Jõeorg)

Isikukaitsevahendite eesmärk on ennetada tervisekahjustuste teket. On ohtusid, mille mõju ei saa ilma isikukaitsevahendita vähendada. Kuidas motiveerida meeskonda isikukaitsevahendeid kasutama ja millised on kõige suuremad isikukaitsevahenditega seotud müüdid?

7 lõppeva aasta jõulupeotrendi

Ettevõtted tunnevad end ürituste korraldamisel sel aastal juba pisut kindlamalt. Tööandjad tahaksid väga oma töötajaid kokku tuua ja neile veidi rõõmu valmistada. On ju teada, et sotsiaalselt ja emotsionaalselt seotud meeskond naudib tööd rohkem ning on tulemuslikum. Selle sideme loomine on kaugtöötamise korral tõeliselt keeruline. Seepärast pöörataksegi sel aastal jõulupidudele eriti suurt tähelepanu. Millised võiksid välja näha selle aasta pühadeüritused?

IT-firma võttis töötajate hoidmiseks kasutusele julge talendistrateegia

Austraalia IT-koolitusfirma Koenig Solutions võttis töötajate enda juures hoidmiseks kasutusele uue meetme: kui töötajale pakutakse mujal tööd, pakub firma sama palka kõikidele sel ametikohal töötajatele.

Välismaalt: personalitöötajad peavad oma karjääri tähendusrikkaks

Suurem osa (79%) Briti personalitöötajatest on öelnud, et nende ootused seoses karjääri edenemisega on täitunud või isegi ületatud. Võrreldes aasta varasema ajaga on selliselt vastanute hulk 6 protsendipunkti võrra suurenenud.

Kõrgemaid ametikohti on raske täita

Kanadas on paljudel tööandjatel keeruline täita vabu töökohti, aga kõige raskem on just kõrgemate ametikohtadega. Seda kinnitab värske uurimus, millest selgub, et ligi kaks kolmandikku Kanada ettevõtetest peab värbamist ja töökohtade täitmist keeruliseks.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456