Autor: Personaliuudised.ee • 4. november 2020

Personali Praktik, november 2020

Pimedal novembrikuul on mõnus lugeda seekordse kaanepersooni Mailis Neppo meenutusi koostööst meie presidentidega, tema tänastest tegemistest kaitseministeeriumis ning soovitusi personalijuhtidele. Mailise veendumus on, et halb juhtimine mõjutab meie elu märkimisväärselt.

Praegusel ajal, mil korraga tuleb arvestada mitme muutujaga ning paljude elus on rohkelt ootamatusi, on juhtide olulisimaid ülesandeid töötajate pidev informeerimine, selgituste jagamine ning turvatunde loomine. Koroonakriis on suurendanud ebakindlust ning kasvatanud hirmu töökoha kaotuse ees. Kuidas seda hirmu ohjata, annab nõu Taimi Elenurm. Marget Mark kirjutab personalijuhtide praeguse aja peamistest väljakutsetest, sh juhtide toetamisest. Maarit Vabrit-Raadla jagab soovitusi, kuidas juht saab töötaja tulemuslikkust toetada ja kuidas kasutada selles töö disainimise lähenemisi.

See, kuidas organisatsioon rasketel aegadel käitub ning töötajatesse suhtub, kujundab organisatsiooni mainet veel pikalt. Eks kõik soovivad, et nende juurde sooviks tööle tulla oma ala parimad. Kuidas seda saavutada ning kuidas ehitada tööandja brändi selliselt, et silma paista just soovitud sihtrühmale, õpetab Kersti Vannas. „Tööandja võimekus olla pikas perspektiivis atraktiivne on organisatsiooni strateegilise jätkusuutlikkuse tagamise alus,” ütleb Kersti.

Anna Gramberg kirjeldab oma artiklis tänapäevast karjääri ning annab nõu, mida tööandja brändi loomisel kindlasti arvesse võtta. Kristi Jõeorg selgitab, kuidas teha hügieeniauditit. Hügieen on igal ajal oluline, kuid eriti tähtis on see teema praegusel ajal.

Kindlasti aitab sellel aastal eriti raskena tajutava pimeda ning viirusterohke novembrikuu kergemini üle elada heade raamatute lugemine ning inspiratsiooni ammutamine planeerimaks eelseisvaid paremaid aegu.

Head tervist!

Ene Olle

Suur persoonilugu: Mailis Neppo töö presidentidega (Kristel Maran)

Kohtumine Mailis Neppoga on positiivne energialaeng – ta on ebaeestlaslikult nakatava naeruga ja rõõmus. PARE tegevjuht Kärt Kinnas, kes on olnud Mailise sõbranna lasteaiast peale, ütleb, et Mailis on alati oma tegemistesse kirglikult suhtunud. Kui teema või ettevõtmine temas huvi ei tekita, siis ta seda ei tee.

Õiguspraktika uued suunad seoses kollektiivlepinguga (Tambet Toomela, Erika Tuvike, Marja Stina Saaliste)

Kollektiivlepinguga hõlmatud ettevõttes või asutuses töötamisega tekib töötajal sageli õigus seaduses sätestatust või töölepingus kokkulepitust soodsamale regulatsioonile. Praktikas pakkus hiljuti kõneainet küsimus, kas ja millisel juhul kohaldatakse kollektiivlepingut tööandjatele, kes ei kuulu kollektiivlepingu pooleks olevasse organisatsiooni. Seda käsitles Riigikohus oma lahendis nr 2-18-7821.

KKK: millised puhkepausid peab tööandja kinni maksma

Personali Praktiku lugeja küsimusele tööpäevasiseste puhkepauside kohta vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

KKK: millal tekib koondamise olukord

Kui töötajad suunatakse tööle teise, samas linnas asuvasse kauplusse, kas siis tekib koondamise olukord või mitte?

KKK: millal võib töötaja algatada pankrotimenetluse

Ettevõte on rahaliselt raskes seisus, kuid juhatus on lükanud likvideerimise või pankrotiotsuse edasi. Meie võlgnevused nii partnerite kui ka töötajate ees on nii suured, et ilmselt ei ole pankrotist enam pääsu. Kas vastab tõele, et ka töötajad võivad algatada tööandja ettevõtte suhtes pankrotimenetluse?

Kuidas tulla toime hirmuga kaotada kriisi ajal töö (Taimi Elenurm)

Hirm aitab leida motivatsiooni ja koondada jõudu rasketest olukordadest ülesaamiseks, kui oskame selle kasulikuks emotsiooniks tõlgendada ja seda juhtida. Hirm muutub probleemiks ja segab toimetulekut siis, kui see on kestnud liiga kaua ning tekib pikka aega enne sündmust, mida inimene kardab. Krooniliseks muutunud hirm kaotada töö võib viia ärevushäirete ja depressioonini ning tuua kaasa kehalised vaevused, näiteks peavalud, söögiisu muutused, seedimis- ja unehäired või nõrk immuunsus.

Juhi roll töötaja tulemuslikkuse toetamisel – kuidas kasutada töö disainimist? (Maarit Vabrit-Raadla)

Mõni päev tagasi sattusin rääkima juhiga, kes kommenteeris oma ettevõtte töötajate rahulolu-uuringut ning tõi välja mitu tähelepanekut. Esimesel tööaastal on uutel töötajatel entusiasmi ja energiat tööd hästi teha. Teisel ja järgmistel aastatel see entusiasm aga pidevalt langeb ning jääb mõõdukana püsima pikemaajalistel töötajatel. Vahepeal aga lahkub ettevõttest suur hulk töötajaid, eriti esimese tööaasta lõpul ja teisel tööaastal. Voolavuse näitajad on kõrged.

Aktuaalsed teemad personalijuhi töölaual (Marget Mark)

2020. aasta sündmuste keskmes on inimesed, kellele ohutunne nii enda kui ka lähedaste tervise pärast, finantsiline ebakindlus ja sotsiaalne eraldatus on jätnud oma jälje. Personalijuhtide võimekus inimeste ning protsesside juhtimisel organisatsioonis on tõusnud esikohale.

Tänapäevane karjääriteekond on üha isikupärasema trajektooriga (Anna Gramberg)

Kui 20. sajandi karjääri iseloomustas üldjoontes lineaarne jada: erialavalik – õpingud – töö – pension, siis 21. sajandi karjääri märksõnadeks on elukestev õpe, sagedasemad muutused tööelus ja mitu karjääri ning identiteedi, elustiili ja eneseteostuse sidumine omanäoliseks karjääriks.

Ensto töökiusu ennetusprojekt: kui midagi ei muutu, ei muutu midagi (Kai Miller)

„Paljude ettevõtete jaoks on töökiusamine tabuteema. Aga see on ühiskonna mõttes täiesti väär mõtlemine, sest nii ei muutu ju mitte midagi. Me Enstos soovimegi oma töökiusu ennetusprojektiga teistele eeskujuks olla. Kui tuleb jutuks, et meil oli ettevõttes töökiusamise ennetusprogramm, siis järgneb sellele kohe küsimus, kas meil on siis probleeme. Jah, on olnud, ja jah, me tegeleme nendega. Selleks seda projekti ju teemegi – et meil oleks hea töötada.ˮ

Kuidas teha hügieeniauditit? (Kristi Jõeorg)

Hügieeni tagamise esimene samm on hügieeniaudit – protsess, mis annab turvatunde ja toob välja olukorrad, millele tuleb leida lahendus. Inimesed puhastavad oma telefoni, klaviatuuri, käsi, töövahendeid ja muid pindu. Need sammud on tihti iseenesest mõistetavad, kuna sellest on palju räägitud, kuid just iseenesest mõistetavaks ei tohiks seda pidada.

Personali Praktiku 100 numbrit ja 10 tegutsemisaastat (Kai Miller)

„Kui millessegi nii väga uskuda, hakkab see elama ja puhkeb õide,ˮ meenutab unistust personalijuhtidele mõeldud ajakirjast Personali Praktiku esimene peatoimetaja Tiina Saar-Veelmaa. Esimene kaanepersoon Ülle Matt aga tõdeb, et Personali Praktik on tulnud selleks, et jääda ja arenenud ajas ainult paremaks. Personali Praktiku kujunemisloost, suurtest plaanidest ja vahvatest seikadest räägivad lähemalt ajakirja esimene peatoimetaja Tiina Saar-Veelmaa, praegune peatoimetaja Ene Olle ja Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk.

Eesti paistab ikka silma suure soolise palgalõhega (Karina Valma, Argo Tarkiainen)

Eelmisel aastal oli Eestis naiste keskmine brutotunnitasu 7,10 eurot ja meestel 8,56 eurot. Naiste ja meeste brutotunnitasu vahel laiutas seega 17,1% lõhe.

Välisuudised ja -praktika

Kriisi ajal noortest töötajatest loobumine on viga

Viimase poole aasta koondamised, sulgemised ja külmutamised on kõige valusamalt tabanud just noori töötajaid. USA-s on iga kuues alla 24-aastane jäänud alates märtsist tööta ja nendel, kes edasi töötavad, on töötunde 23% kärbitud. Töö leidmise väljavaated on samuti kehvad, sest algtaseme ametikohtade pakkumiste hulk on vähenenud rohkem kui 70%.

Õige stressitase selleks, et asjad saaksid tehtud

Elu nõuab meilt sageli palju. Enamik inimesi kogeb enda ümber pidevalt erinevaid stressoreid. Kasulik on oma stressitasemest aru saada ja õppida sellega toime tulema.

Üle maailma: parimad ja halvimad linnad kaugtöö tegemiseks

Remote Working Index järjestas 50 maailma populaarsmat linna interneti kiiruse, kaugtöövõimaluste, toidu kojuveo võimaluste, sülearvuti hinna ja elukalliduse alusel.

Välisuudised: hirm koondamise ees endiselt aprilli tasemel

Värskest tööjõu uurimusest selgus, et kolmandik austraallasi kardab kolmanda kvartali lõpuks oma töö kaotada, sest avaldatud majandusprognoos oli sünge.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456