Autor: Personaliuudised.ee • 7. aprill 2020

Alanud naljakuu ja päikseküllane kevad teevad kindlasti olemise helgemaks ja rõõmsamaks. Positiivse hoiakuga on kõike lihtsam teha, ka teistega koos töötada ja tööalaseid suhteid tugevdada. Positiivsusest ning heast koostöövaimust on kantud ka seekordne persoonilugu, kus Eesti üks parimatest juhtidest, sellest aastast Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik Otto Richard Pukk jagab mõtteid ja räägib oma kogemustest. Ka Pukk ütleb, et huumorimeel on oluline: „Nalja peab saama ja tore peab olema. Isegi kui tegeled raske asjaga, siis huumoriga saab raskustest üle.” Nii et visake ikka vahel mõni nali ka!

Personali Praktikus on seekord palju juttu meeskonnast ja kootööst, selleks vajalike tingimuste loomisest, rollidest, hindamisest (Taimi Elenurm), kompetentsidest (Liina Laasma) ning uutest vormidest. Üks mitte enam nii uus koostöövorm on häkaton, kuid personalijuhtimise valdkonnas toimus selline üritus Eestis esimest korda. Kärt Kinnas annab ülevaate, mis toimus ja millised olid tulemused. Kai Miller vahendab meile eri organisatsioonide kogemust koostööst kaugtöö korral. Marget Mark toob esile suhete kvaliteedi mõju organisatsiooni tulemuslikkusele ning Kei Karlson kirjutab sellest, kuidas arendada töötajaid uuel moel. Ka tema toob olulisemate oskustena esile inimestevahelisi suhteid loovaid ja hoidvaid kompetentse.

Uus panganõukogu esimees käib mööda kabinette ja tutvub personaliga. „Öelge, palun, kui palju inimesi selles pangas töötab?”. „Ma arvan, et viiskümmend protsenti!”

Nali naljaks, aga mõne uuringu järgi on tõeliselt tööle pühendunuid töötajaid vaid 25%. Seda muidugi mitte nendes organisatsioonides, kus rakendatakse parimaid inimeste juhtimise praktikaid. Aprillikuises ajakirjanumbris jagab oma kogemust Mailis Neppo kaitseministeerimist. Lisaks selgitame, kuidas mõjutab praegune eriolukord töösuhteid.

Head lugemist!

Ene Olle

Persoonilugu: Otto Richard Pukk – sädemega juht (Kristel Ainsalu)

Otto on muhe ja sõbralik inimene – tippjuhile omast kuvandit temast ei õhku. Kuigi eks see tippjuhi kuvand hakkab ju ka muutuma – ikka nooremaks, lahedamaks, muhedamaks. Ka soostereotüüpidest hakatakse vabanema. Otto sünnimaa on Rootsi. „Sündisin väliseestlaste perre. Eesti keel ja traditsioonid on meil alati tähtsad olnud ja surströmming (rootslaste rahvustoit, mädandatud kala konserv) ei ole verivorsti asemele oma kohta kätte võidelnud. Ma tunnen end Rootsis eestlasena ja Eestis olen pigem olnud rootslane, kuigi viimasel ajal tunnen end juba ka Eestis eestlasena.”

Kollektiivne koondamine vajab hoolikat planeerimist ja asjatundlikku teostust (Tambet Toomela, Marja Stina Saaliste, Erika Tuvike)

Ettevõtte likvideerimise, üksuse või osakonna sulgemise või ettevõtte tegevusala muutumise tõttu võib tööandjal tekkida vajadus kogu või suurema osa töötajaskonna töölepingute lõpetamiseks, kuna töötajatele pole võimalik enam senist tööd pakkuda.

KKK: kas asutuse reorganiseerimisel saab töölepingulise töötaja üle viia ametnikuks? (vastab Meeli Miidla-Vanatalu)

Kas asutuse reorganiseerimisel ja teise asutusega liitmisel saab töölepingulise töötaja üle viia ametnikuks? Kas töötajal on õigus sellest keelduda?

Hea meeskonnatöö väärtustab iga liikme panust (Taimi Elenurm)

Tulemuslik meeskond soovib üheskoos eesmärgini jõuda ning hoiab ja hindab seejuures iga liiget. Juhi peamine siht on luua õhkkond, milles inimesed annavad oma parima ning tegutsevad koos. Sellise õhkkonna loomise tingimus on eesmärkide püstitamine koostööks, meeskonna liikmete võimalus ise määrata, kuidas probleeme lahendada (näiteks millal ja kuidas tegutseda üksi ning millal ja kellega teha midagi koos) ning selleks vajaliku vastutuse üleandmine juhilt meeskonna liikmetele.

Kaitseministeerium tegi värbamiseks oma veebi (Mailis Neppo)

Kaitseministeeriumi missioon on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudaks end väliste ohtude eest kaitsta. Selle töö tegemiseks on väga oluline, et töötajad oleksid parimatest parimad. Kuidas neid leida?

Murrame koosolekute pidamise kultuuri (Kai Miller)

Päikesepaisteline veebruarikuu pärastlõuna. Sisenen lennujaama VIP sissepääsu ja leian ennast koosolekuruumist, mille nimi on „Metsˮ. Näen paari lennukit maandumas ja ühte õhku tõusmas. Taban end mõtlemast, et sellises kohas võiksin tööd teha küll.

PARE korraldas Eesti esimese personalijuhtimise häkatoni (Kärt Kinnas)

Tänavu veebruaris korraldasid Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Eesti esimese personalijuhtimise häkatoni, kus viidi kokku ettevõtted, personalijuhtimise eksperdid ja tudengid. Idee sündis PARE kutse ja järelkasvu töörühmas, kus otsiti uudset lähenemisviisi PARE tudengikonkursile. PARE on aastaid korraldanud tudengitele konkurssi „Parim potentsiaal”, kuid see on olnud kättesaadav ainult magistriõppe lõpetanutele ning konkursi tulemusel ei sündinud laialdast arengut organisatsioonide personalijuhtimises.

Meeskonnatöö kompetentside viie komponendi mudel (Liina Laasmaa)

Organisatsiooni edu võti seisneb pigem tugevas meeskonnas kui staaripõhises talendijuhtimises, mistõttu on efektiivse meeskonnatöö saavutamine organisatsiooni juhtide, sealhulgas personalijuhtide igapäevane ülesanne.

Meist kõigist võiks saada staarid ehk kuidas arendada töötajaid uuel moel (Kei Karlson)

Kõige inspireerivamad on juhid, kes oma peamise ülesandena näevad inimeste arengu toetamist. Väljakutseid selle olulise eesmärgi saavutamisel on palju. Kes peaks hoolitsema ja vastutama inimeste arengu eest ettevõttes?

Organisatsiooni edu võti peitub heades suhetes (Marget Mark)

Mitu inimest teie meeskonnas töökoha vahetusele mõtleb? Mitu inimest aktiivselt tööd otsib? Millised on tegelikud põhjused, mis panevad inimesi uut töökohta otsima? Kui me teame põhjuseid, siis miks me midagi ette ei võta?

Kuidas jagada infot, kui kõik teevad kaugtööd? (Kai Miller)

Kui ettevõte laieneb teistesse riikidesse, siis ei saa asjadest rääkida enam pelgalt kohvinurgas. Samuti ei saa seda teha siis, kui ettevõttes tehaksegi ainult kaugtööd. Kuidas luua edukas kommunikatsioon, kus peaks hoidma andmeid ja kuidas aidata uuel töötajal sisse elada?

Eriolukorra mõju töösuhtele – 5 kõige olulisemat küsimust (Tambet Toomela)

Kas töötaja võib keelduda tööle tulemisest? Kas tööandja võib nõuda töötajalt tööle mitte tulla? Kas töötaja saab keelduda töölähetusest? Kas tööandjal on õigus vähendada töötasu? Kas tööandja kohustub ära jätma tööüritused?

Välispraktika ja -uudised

Ameti täpne kajastus meedias teeb rahulolevamaks

Kui Courtney Lukitsch asus 18 aastat tagasi tööle avalike suhete valdkonnas, ei teadnud enamik inimesi sellest erialast peaaegu mitte midagi. Kuvandit polnud popkultuuris veel olemas, aga nüüd on see väga populaarne ja ühtlasi on see hea värbamisvahend. Tänu populaarsetele teleseriaalidele ja filmidele, nagu „Thank You for Smoking”, „Sex and the City”, „Scandal” ja „Entourage”, mis on viimastel aastatel lasknud vaatajatel piiluda väljamõeldud avalike suhete spetsialistide ellu, ei pea Lukitsch enam seletama, mida ta teeb.

Robotit usaldatakse rohkem kui juhti

Oracle ja Future Workplace tegid hiljuti uuringu, millest selgub, et tehisintellekt (AI) kujundab ümber seda, kuidas inimesed oma töökohta näevad. Lausa 64% vastanutest väitis, et usaldaksid robotit rohkem kui oma juhti.

Äärmuslik suhtlemisoskuste testimine tööintervjuudel

Tööandjad leiavad uusi ja ainulaadseid viise, kuidas töösoovijate suhtlemisoskus proovile panna. Mõni juht riietub tööintervjuul koristajaks, et näha kandidaadi suhtumist, mõni palub kandidaadil oma autot juhtida. Mõnes ettevõttes palutakse kandidaatidel lauatennist mängida.

MADALMAAD: mitmekesisusega tööjõupuuduse vastu

Madalmaades on tööjõupuudus olnud tuntav eelkõige ehitus-, transpordi-, tervishoiu- ja haridussektoris. Aastaid kestnud majanduskasv ja töötajate väljavool nendest sektoritest on tekitanud olukorra, kus paljud töökohad on täitmata.

SAKSAMAA: paindlik tööaeg on tööturu puhver

Kurzarbeit ehk lühendatud tööaeg on üks Saksa majandusedu pante, kuid selle paindliku mehhanismi järjest laiem levik viimase aasta jooksul on märk riigi majanduse probleemide süvenemisest. Möödunud aastal oli majanduskasv aeglane, kuid kardetud langus jäi õnneks tulemata.

ÜHENDKUNINGRIIK: kehv suhtlemisoskus mõjub ettevõtetele halvasti

Tempo tehtud uurimuse tulemustest selgub, et kehva suhtlemisoskusega töötajate tõttu on kliente kaotanud kolmandik Briti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.