Kui veebruaris aprillikuu numbrit kokku panin, siis veel ei uskunud, et asjad võivad nii keeruliseks minna. Elukogenud inimesed küll hoiatasid viiruse leviku eest, kuid enesekindlad noored pidasid seda pigem paranoiaks. Märtsis käesolevat numbrit kokku pannes pole õrna aimugi maikuus toimuva kohta. On vaid lootus ja usk, et oleme ühiste jõupingutustega kõige hullemast üle saanud, lakume haavu ning äratame tasapisi ellu vahepeal külmutatud ärid ning arenguplaanid. Ükskord me võidame niikuinii ning liigume uute kogemuste võrra rikkamana isikliku ja tööeluga edasi.
Seekord teemegi tagasivaate koroonakriisi alguspäevadesse. Karina Madis sotsiaalkindlustusametist jagab oma organisatsioonis neil päevil toimunut. Tõhusamalt vaimset tervist turgutada aitavad Taimi Elenurme nõuanded, kuidas pingeolukorras taastada selge mõtlemine ja hoida head vaimset tervist. Kasutada võib ka Siim Landi biohäkkimise näpunäiteid.
Varem või hiljem hakatakse jälle uusi töötajaid värbama, taastama igapäevast tööelu rütmi, tegema järeldusi olnust ning loodetavalt ka õpitakse varasematest eksimustest. Hea kogemusena on kindlasti kasulik lugemine Helena Lausi lugu noorte värbamisest, on ju suvehooaeg ees ning noori töödele ikka appi vaja. Anu Tähemaa inspireerib organisatsioonikultuuri tugevdamiseks uuenduslikke meetodeid proovima. Põnevast persooniloost Kristiina Lõhmusega saab lisaks Kristiina paremale tundmaõppimisele nii mõnegi hinnalise mõtte arendustegevuseks.
Möödunud kuud panid proovile meie põhimõtted ja arusaama tegelikest väärtustest. Võrdne kohtlemine ja tasu on üks neist, millele võiks enam tähelepanu pöörata. Maikuu ajakirjas räägime palgalõhest. Tavapäraselt on ajakirjas ka õigusteemad, pikemalt seekord töötasu vähendamisest, ning välispraktika.
Head lugemist!
Ene Olle
SEB Panga personalikonsultandi Kristiina Lõhmuse jaoks on alati olnud väga oluline isiklik areng. „Minu jaoks on vajalik, et mul oleks natukene ebamugav,” ütleb ta. „Mugavustsoonis ei saa areneda – mugavusest ei sünni huvitavaid ja suuri asju.” Kristiina Lõhmuse vedada on SEBs, kus töötab ca 1100 inimest, teemad, tänu millele on ärisse kaasatud inimlik vaade. „Tegelen erinevate personaliprotsessidega alates sellest, kuidas meeskondi üles ehitada, kompetentse arendada, töötajate rahulolu tagada,“ räägib ta. Lisaks on tema vedada personaliarenguprogrammid.
Seoses ülemaailmse pandeemiaga on paljud tööandjad olukorras, kus ei jätku enam vahendeid töötajatele senise töölepingujärgse töötasu maksmiseks ning soovitakse kriisi ajaks töötasu vähendada.
Töötasu hüvitise taotlus tuleb esitada töötukassa iseteenindusportaalis e-töötukassa, taotluste vastuvõtmine algab esmaspäeval, 6. aprillil. Taotluse esitab tööandja või volitatud isik. Hüvitis kantakse töötaja pangakontole.
Personali Praktiku lugeja küsimusele tööaja vähendamise ja konkurendi juures töötamise kohta vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Töötajate vaimsele võimekusele esitatavad nõuded kasvavad tänapäeval hoogsalt. Teadvelolek, vastutus valikute eest ja mõttetahe aitavad muutustega paremini toime tulla.
Inimene on elanud planeedil tuhandeid aastaid. Ligemale 90% sellest ajast on ta olnud kütt ja korilane, kes elatas end tänu loodusele. Tänapäevane maailm on märkimisväärselt teistsugune sellest, milles inimese keha ja füsioloogia arenesid. See võib omakorda tekitada probleeme inimese tervisele ja heaolule.
Koroonakriisi kaht esimest nädalat kirjeldab sotsiaalkindlustusameti vaatevinklist personali- ja haldusosakonna juhataja Karina Madis.
Pärast mitut katset noortele silma jääda õnnestus Apranga Groupil 2019. aastal korraldatud avatud uste päeval „Suveks tööle” lüüa täpselt naelapea pihta.
Riikliku eriolukorra ajal avaldati rahvusvahelise teatripäeva raames sotsiaalmeedias postitus: „Kui te arvate, et kunstnikud on kasutud, siis püüdke karantiin veeta ilma muusika, raamatute, luule või filmideta.” See tõi selgelt välja kaunite kunstide vajalikkuse isolatsioonis olles.
Tallinna Ülikooli sotsioloogide teadusprojekt REGE (Reducing Gender Wage Gap) aitab välja selgitada ja mõista põhjuseid, miks Eestis on Euroopa suurim lõhe naiste ja meeste palkade vahel. Igal organisatsioonil on Eesti seaduste järgi vastutus tagada igapäevases töös võrdne kohtlemine ja seda jõudumööda edendada. Töö organisatsioonikultuuriga – nii kirjutatud kui ka kirjutamata reeglitega, et soolist ebavõrdsust vähendada ja võrdõiguslikkust edendada – peaks olema iga tasandi juhtide ülesanne olenemata organisatsiooni tüübist või omandivormist.
Tööaja sobivus töötajale on väga oluline töökoha valikut ja tööga rahulolu mõjutav tegur. Kui tööaeg ei sobi isikliku eluga ja teises ettevõttes pakutakse sobivamat tööaega, vahetavad töötajad töökohta.
Välispraktika ja -uudised
Kuidas juhid teavad, et nende töötajad eemal olles tööd teevad? Ja kuidas saavad eemal olevad töötajad ülemusele näidata, et asjad saavad tehtud? Tähtis on usaldada. Kaugtöö puhul tekib sageli palju küsimusi ja kahtlusi seoses vastutusega. Ebakindlus võib tekitada kaks põhilist probleemi: juhid hakkavad mikrojuhtima ja töötajad kipuvad üle töötama, sest tahavad end tõestada. Mõlemat olukorda saab kergesti ära hoida. Lihtne lahendus on usaldus.
Koroonaviiruse mõjuga maadleva meedia- ja meelelahutusgrupi Walt Disney Inc tippjuhid vähendavad oma palka või loobuvad sellest üldse. Juhatuse esimees Bob Iger – üks kõrgemapalgalisi juhte meelelahutustööstuses – on ise eeskujuks ja loobub oma palgast. Tema aastapalk oli möödunud aastal 47,5 miljonit dollarit.
Pandeemia ajal läbi viidud ja 800 inimest hõlmanud üleriigilise küsitluse tulemustest hoiakute muutumise kohta selgub, et paljud kanadalased soovivad kodus töötada ka tulevikus.
Umbes pooled (49%) Singapuri juhtidest ja tööandjatest vaatavad vabu töökohti täitma asudes endiselt töösoovija akadeemilist kvalifikatsiooni, selgub tööjõuministeeriumi uurimusest.
Seotud lood
Blondiin tuli ennast uude kohta tööle vormistama. Seisab juba pool tundi liftiukse juures, sisse ei astu, aga vaatab tähelepanelikult liftinuppe. Mees läheb mööda ja pärib: „Kas saan teid aidata?”. „Saate aru, mulle öeldi, et personaliosakonda minekuks tuleb sõita kolmandale korrusele ja siis vasakule. Siin on aga nupud ainult üles ja alla ...”
Talv oli ebamääraselt kevad-sügisene, nii et seda mõnusam on mõelda, et esimene päris kevadkuu toob lootust päiksesärale ning soojusele.
Veebruaris, sõbrakuul on fookus enam hoolimisel ja märkamisel. Nii saidki seekordse Personali Praktiku lood valitud organisatsioonikultuuri ning suhete teemadel. Loomulikult on vürtsiks ka teisi teemasid.
Tore on alustada aastat õnnitlustega ning loodetavasti on lood tunnustust saanud mõjukamast personalijuhist Kaija Teemägist ning tublidest sisekoolitajatest ka lugejatele positiivne arengutõuge aasta algusesse.
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.