Autor: Personaliuudised.ee • 4. november 2021

Personali Praktik, november 2021

Õnnelikult on seljataga erinevad valimised, kus nägime, et nii presidendi kui ka kohalike omavalituste olulistesse rollidesse sobilike inimeste valimine on paras pähkel, rääkimata ettevõttesse vajaliku inimese leidmisest. Ehk olete tähele pannud, et personalitöö valdkonna töökuulutustest suurem osa on viimastel kuudel olnud heade värbamiskompetentsiga inimeste otsingud. Organisatsioonidesse otsitakse võlureid, kelle oskused ja nutikus aitavad luua kontakti meeskonda oodatava uue inimesega.

Keegi ei ole praegu enam nii naiivne, et peaks vajaliku meeskonnaliikme pardale saamiseks piisavaks töökuulutuse avaldamist. Juhtidel tuleb ennekõike endale tõsiselt otsa vaadata ning hinnata, milliseks on kujundatud töötaja teekond organisatsioonis ja mida töötaja oma panuse eest vastu saab. Novembrikuu Personali Praktikust on väga inspireeriv lugeda persoonilugu Hels Mikkalist ning sellest, kuidas aidatab meeskonnaliikmetel edukas olla.

Töösuhte sõlmimisel on läbirääkimiste oluline osa tasu ning muud paremat elukvaliteeti võimaldavad hüved. Kuna inimestel on erinevatel eluetappidel erinevad vajadused, siis üha rohkem mõtlevad ka tööandjad hüvede pakkumisel paindlikkusele ning valikuvõimalustele. Evert Kraav jagab oma kogemusi töötajatele soodustuste pakkumisest. Mõned neist võivad motiveerida töötajat organisatsiooni pikemaks ajaks jääma, näiteks optsioonid, pensionid või võlakirjapaketid.

Põnevaid mõtteid personalitöös olulistest teemadest leiab ajakirjast veel: näiteks Urve Vilgi vestlusest Margus Alvistega meeskonnatööd kahjustavatest faktoritest, Ave Laasi hajusmeeskondade teemalisest artiklist, Ilona Loti soovitustest juhtide arendamisel ning asjaliku kokkuvõtte Palgapäeva konverentsil räägitust, seal esile toodud teemadest ja arengutest, mille toob lugejateni Kai Miller.

Head lugemist!

Ene Olle

Suur persoonilugu | Hels Mikkal tahab aidata kõigil meeskonnas edukas olla (Urve Vilk)

Südameapteegi personalijuht Hels Mikkal püüab juhina oma meeskonda inspireerida. Ta aitab juhtidel luua ja juurutab ka ise coach’ivat juhtimiskultuuri, et kõigil oleks põnev ning kõik areneksid ja õpiksid üksteiselt.

Kuidas saab personalijuht toetada (tipp)juhi arengut? (Ilona Lott)

Artiklit kirjutades mõtlesin nädalaid, millised on need teadmised, oskused, hoiakud ja käitumismustrid, mis aitavad personalijuhil toetada juhtide arengut. Olles piisavalt „piinelnud”, otsustasin eesliite „tipp” panna sulgudesse.

Puust ja punaseks: katseaja regulatsioon muutub paindlikumaks (Tambet Toomela, Erika Tuvike, Marja Stina Saaliste)

Kui koostöö ei toimi nii, nagu loodeti, võib kumbki töösuhte pool soovida lihtsustatud korras töölepingu lõpetada ehk lõpetada töölepingu katseajal. Katseaja regulatsiooni on planeeritud muuta. Selgitame kavandatavaid muudatusi lähemalt.

Kuidas ületunnitööd korrektselt hüvitada? (Meeli Miidla-Vanatalu)

Meil on ettevõttes kokku lepitud nn põhipalk ja lisatasud, mis sõltuvad töö tulemustest ja kvaliteedist. Kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega ja teeb mõnel nädalal ületunde, aga just sel nädalal ei ole tema töö kvaliteet kõige parem (vigu tekib rohkem), kas siis võib ületunnitasu arvutada ainult selle põhipalga arvelt või tuleb ületunnitöö hüvitamisel aluseks võtta kõik töötasu osad?

Kas öötöö eest peab maksma lisatasu? (Meeli Miidla-Vanatalu)

Ettevõttes on erineval ajal vormistatud töölepinguid ning osades on kirjas, et töötaja tunnitasu sisaldab tasu öisel ajal töötamise eest, aga vanemates lepingutes seda ei ole. Oleme seni kohelnud kõiki töötajaid võrdselt ehk maksnud ühesuguse töö tegijatele ka ühesugust töötasu ega arvesta eraldi öötöö tunde ning tasu nende eest. Nüüd aga tahab üks ettevõttest lahkunud töötaja vaidlusse asuda.

KKK: kui kaua kestab katseaeg, kui selle viimast päeva pole töölepingus märgitud? (Meeli Miidla-Vanatalu)

Kui katseaja viimast päeva ei ole töölepingus kuupäevaliselt märgitud, kas siis kestab katseaeg täpselt neli kuud või neli kuud ja üks päev, sest tähtaja lugemine algab ju tööle asumisele järgnevast päevast?

Kuidas kujundada vanadust väärtustavat töökultuuri? (Taimi Elenurm)

Euroopa elanikkond vananeb ning küpses eas töötajaid on tööjõuturul üha enam. Kuidas kujundada vanadust väärtustavat töökultuuri ja suhtumist eakatesse töökohtadel ja ühiskonnas tervikuna?

Miks ei teki meeskonnas sünergiat? (Urve Vilk)

Organisatsioonikonsultant Margus Alviste sõnul ei arvesta juhid alati trendide ja keskkonnas toimuvate protsessidega ning erinevustega meeskonnas, mis takistavad sünergia tekkimist.

Testlio tasustamise juht Evert Kraav: töötajat meelitage soodustustega (Evert Kraav)

Maailm olevat talentide tsunami ootel, sest väga paljud töötajad on valmis praeguselt töökohalt lahkuma. Atraktiivse töötaja väärtuspakkumise loomine peaks aitama ettevõttel tööotsijate seas silma paista.

Robotexi tegevjuht Ave Laas: hajusmeeskondi ähvardab ületöötamine (Ave Laas)

2020. aasta 13. märts läheb ajalukku kui töömaailma uus sünnipäev. Peaminister teatas riigi lukkupanekust ja kõik, kes vähegi said, kolisid kodukontoritesse. Kogu vastutus iseenda ja oma töö juhtimise eest pandi nüüd töötajale.

Kaija Teemägi: palgapäev on nagu nohu – nädala pärast ei mäleta enam üldse, et midagi oli (Kai Miller)

8. septembril toimunud Palga Päeva konverentsil arutasid personalieksperdid, kuidas on muutunud töötamisviisid, mida on muudetud tasusüsteemides ja millest on palgamaksmisel loobutud.

Mida pead teadma töökeskkonna kemikaalide kohta? (Kristi Jõeorg)

Kui olen koolitustel küsinud, kas ettevõttes kemikaale kasutatakse, saan tihti vastuseks: „Ei kasuta, meil on ainult nõudepesuvahend köögis.” Töökeskkonna mõistes on ka nõudepesuvahend kemikaal, mille olemasolu tuleb kajastada töökeskkonna riskianalüüsis, tuues välja kemikaali nimetuse, kemikaali koostiskomponendid, mida on rohkem kui 1%, kemikaali kasutaja, kasutuse kestuse, kas peaks hindama kemikaali sisaldust ruumõhus ja milliseid isiku- ja üldkaitsevahendeid tuleb kasutada.

Suur ülevaade: paljud tööandjad ei ole kodukontoreid hinnanud (Kadri Seeder)

Kodus töötamisega seotud riske töötajate tervisele ei ole hinnanud suurem osa (61%) tööandjatest. Vaid 16% tööandjatest märkis, et nad on terviseriske hinnanud.

Vara on öelda, milline näeb välja pandeemiajärgne töökeskkond

Osa tööandjate korraldus kontorisse tagasi pöörduda ei sobi kaugtöö kui uue normaalsuse omaks võtnud töötajatele. Seega on veel vara öelda, milline näeb välja pandeemiajärgne töökeskkond.

6 väärt soovitust hübriidmeeskonna juhile

Juhid peavad looma kultuuri, mis toetab kaugtöötajaid ja võimaldab neil olla nähtavad, kaasatud ja aktiivsed meeskonda panustajad. Kõrvalejäetus, ebavõrdsus, ebaefektiivsus, eraldatus – need on vaid mõned hädad, millega hübriidse tööjõu juht peab tegelema ja toime tulema, kui soovib juhtida tulemuslikku, kiiresti kohanevat meeskonda.

Kes on maailma kõige mitmekesisemad tööandjad?

Rõivaste jaemüügifirma Gap Inc jõudis Refinitivi Diversity & Inclusion Indexis esimesele kohale ja nimetati 2021. aasta mitmekesiseimaks ja kaasavaimaks organisatsiooniks.

Välisuudiseid: Indias suhtuvad noored töökohta väga mänguliselt

Viiendiku India rahvastikust moodustavad noored inimesed ning see peegeldub ka nende töökohtades, kus nad on innukamad osalema kontoriga seotud tegevustes ja tähistamistes.

Maailmast: töö ja eraelu tasakaal on palgast tähtsam

Üks pandeemiast tingitud märkimisväärne suundumus on see, et töö ja eraelu tasakaal on paljudele töötajatele tunduvalt tähtsamaks muutunud.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456